Töökohapõhine õpe — mis see on?

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe vorm, mis toimub kooli, õpilase ja ettevõtte koostöös. Õppe eesmärgiks on õppida selgeks kindel amet, töötades oma ala meistrite juhendamisel ettevõttes. Selleks läbib õpilane 2/3 õppest tööandja juures, kus omandatakse praktilised oskused ja teadmised töökohapoolse juhendaja käe all. 1/3 õppest läbib õpilane aga kutseõppeasutuses, kus omandatakse ka ametialane teoreetiline taust.

Kas mulle sobib töökohapõhine õpe?
Töökohapõhine õpe on paindlik, võimaldades nii töö kõrvalt õppida kui ka õppetöö käigus kiirelt uusi ametialaseid oskusi omandada. Seetõttu sobib töökohapõhine õpe noorele esimese eriala omandamiseks, täiskasvanule ümberõppeks, aga ka juba töötavale inimesele erialaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks ning kvalifikatsiooni tõstmiseks.

Mis mind ees ootab?
Õppe aluseks on õppekava, mis on valminud kutseõppeasutuse ja ettevõtte koostöös. Sel moel valminud õppekava sisaldab nii ametialases töös olulisi teoreetilisi alustõdesid kui ka tööturu reaalseid ootusi töötajatele. Seega, õpilane omandab teadmised ja oskused, mida tal töökohal reaalselt rakendada tuleb.
Õppe läbiviimiseks sõlmivad kool, õpilane ja ettevõte kolmepoolse praktikalepingu ning õpilasel on kaks juhendajat — üks koolis ja teine ettevõttes. Töökohapoolne juhendaja on kogenud praktik, kes toetab õppijat kutsetöös vajalike oskuste omandamisel.
Ettevõte maksab õppe ajal õpilasele palka, mis ei tohi olla väiksem riiklikust miinimumpalgast. Kui õpilane juhtub ettevõttes juba töötama ning tema ja ettevõtte vahel on kehtiv tööleping, siis lisatasu õppimise eest ei maksta. Õppe läbimisel saab õpilane kooli lõputunnistuse ja kutseeksami sooritamisel ka kutsetunnistuse.

Millised on töökohapõhise õppe eelised?
Esimese eriala omandaja jaoks on tegemist kõige praktilisema õppevormiga, sest vajalikud oskused omandatakse igapäevase praktilise töö käigus. Seejuures tagavad õpingud tööturul hinnatud töökogemuse, millest teoreetilise õppe läbinutel vajaka võib jääda. Tasub meeles pidada, et töökohapõhise õppe puhul pole tegemist n-ö tavapärase tasustamata praktikaga, vaid ettevõttes tehtud töö eest makstakse õpilasele tasu. Kui tööandja ja õpilase vaheline töösuhe on tulemusrikas, saab õpilane pärast õpinguid praktikaettevõttesse tööle jääda ning sõlmida ka töölepingu.
End täiendada sooviv töötaja saab töökohapõhises õppes edasi arendada oma praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi. Seeläbi kasvab ka töötaja erialane kvalifikatsioon ning ta on tööturul hinnatum. Juhul, kui töötaja ei ole varasemate õpingute järel saanud kutsetunnistust ning tema kutsealal antakse kutset, on tal pärast töökohapõhise õppe läbimist võimalus sooritada kutseeksam ning taotleda kutsetunnistust.

Milliseid toetusi saaksin taotleda?
Töökohapõhise õppe õpilasel on õigus saada toetusi samadel tingimustel teiste kutseõppe õpilastega. Heade õpitulemuste korral võib õpilane taotleda alates õpingute teisest semestrist põhitoetust, s.o 60 eurot kuus. Vajadusel hüvitatakse õpilasele kodu ja õppeasutuse vahelised ühistranspordikulud (v.a asulasisene transport) ning alla 20-aastastel keskhariduseta õpilastel on õigus saada ka koolilõunatoetust.

Milliseid ameteid ja kus saaksin õppida?
Töökohapõhises õppes on võimalik õppida mitmete erialade seas näiteks põllumajandustöötajaks, keevitajaks, müüjaks-klienditeenindajaks, CNC-töötlemiskeskuse operaatoriks, müügikorraldajaks, väikelaevaehitajaks, hooldustöötajaks, maastikuehitajaks, betoonkonstruktsioonide ehitajaks, lapsehoidjaks, dekoraatoriks, elektrikuks, kokaks jne. Erinevaid õppimisvõimalusi leiad koguni 22 kutseõppeasutusest üle Eesti. Uuri lisaks SIIT!

Kas teadsid, et töökohapõhises õppes…?
… õpib juba praegu enam kui 875 õpilast.
… osaleb 23 kooli koostöös üle 80 ettevõttega.
… saab õppida 53 erineval õppekaval.
… soovib Eesti riik koolitada 8000 õpilast aastaks 2020.