Arstitudengist rätsepaks: inimesi, kes tahavad individuaaltellimusel rõivaid, on küllalt
Sandra Luks on 22-aastane neiu, kes pärast gümnaasiumi lõpudiplomi kättesaamist kaalus erialasid ajakirjandusest füüsikani. „Kuna mulle väga meeldis teadus, otsustasin astuda Tartu Ülikooli arstiteaduskonda,“ meenutab Luks, „kolmanda aasta alguses hakkasin aga elu üle rohkem mõtlema ja leidsin, et pean lahkuma.“ Luks otsis võimalusi enesearendamiseks ja leidis end Itaaliast Perugia peaväljaku ühe ateljee suurte akende ees kõige ilusamat kleiti vaatamas. „Sel hetkel ma teadsin, et tahan saada rätsepaks."
Käsitsi valmistatu ilu ja võlu
Täna õpibki Sandra Luks Tartu Kutsehariduskeskuses rätsepa erialal. Kui küsida, millised on noore rätsepa silmis tema eriala suurimad plussid, jääb tüdruk mõttesse. „Ma poleks uskunud, et sellele küsimusele nii raske vastata on,“ sõnab Luks. Pärast mõningast mõttepausi toob tüdruk eelisena välja oskuse hinnata käsitööd ja individuaaltöö kvaliteeti. „Üheks suureks plussiks on, et suudan endale valmistada kvaliteetseid rõivaid,“ mõtiskleb Luks. Noorele rätsepale meeldib mõelda välja keerulisi lõikeid ja eksperimenteerida erinevate kangastega. „See on minu jaoks nagu pooleldi disaineritöö. Ma pole veel väga kiire, kuid eks see pidavatki ajapikku tulema.“ Tulevikus, kui kogemusi rohkem, soovib Luks õmmelda valmis meeste ülikonna, mis on vähemalt 50% puhas käsitöö. „Tean, et minu õpitav eriala annab mulle selleks vajalikud oskused.“
Vestist isikliku kollektsioonini
Noore rätsepa õpingud hõlmavad väga palju praktilisi ettevõtmisi, mis kõik aitavad erialaselt areneda. „Koolis peame viienädalase perioodi jooksul õmblema valmis vähemalt ühe rõivaeseme, näiteks vesti, jaki või kleidi. Lisaks õmbleme läbi erinevaid kraesid, taskuid, varrukaid ja õpime erinevate mudelite konstrueerimist ja modelleerimist,“ kirjeldab neiu õppetöö praktilisust. „Läksin rätsepa eriala õppima sooviga osata õmmelda oma kavandatud rõivaid. Minu suur unistus on tulla kunagi välja oma isikliku kollektsiooniga,“ sõnab Luks, kes hetkel kodus oma kollektsiooni arendab.
Täna on Luks saanud praktilisi kogemusi ennekõike õpingute käigus. „Teeme endale ise riideid. Sügisel tegin tellimusena ka kleidi ja ühele õppejõule pükskostüümi, mis oli minu jaoks väga hea kogemus,“ räägib Luks. „Lisaks olen teinud veel pisemaid töid nagu lukuvahetused ja seelikute lühemaks tegemised.“ Neiu usub, et iga rätsepaõpilane leiab endale tulevikus töö ilma suurema vaevata, kuna eriala annab lisaks tugevale praktikale ka hea alustala disainimaailmas edasipüüdlemiseks. „Inimesi, kes tahavad individuaaltellimusel rõivaid, on küllalt,“ arutleb Luks, „vaadake kasvõi presidendi vastuvõttu. Kes need kleidid, kostüümid ja ülikonnad ikka valmis õmblevad, kui mitte meie?“
Välispraktika loob karjäärivundamendi
Eelmisel kevadel käis Luks Baltic Training programmiga Riias praktikal. „Omandasin uusi teadmisi ettevõtlusest, projektikirjutamisest, tutvusin Rootsi, Eesti ja Läti kultuurilooga ning õppisin tundma piiritagust moemaailma,“ kirjeldab Luks, kes kohtus seal lisaks Läti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna õpilastele disaineritega nagu Natalija Jansone, Indra Salčeviča, Gints Bude ning osales Kunstiakadeemia iga-aastasel moeshowl. „Kolme nädala jooksul avanes mul võimalus disainida ühe disaineri kollektsiooni pluus ja novembri alguses veetsin kolm päeva nii Riia moenädala lavatagustes kui ka publiku hulgas ning kohtusin moedisaineri Ülle Suurhans-Pohjanheimoga,“ räägib Luks. Täna suhtleb ta siiani intensiivselt Läti Kunstiakadeemia tudengitega ning sõidab mai lõpus taaskord nende moeshowle. „Ettevõtlikkus viib sihile, mida muud öelda,“ räägib Luks, kes soovitab igal võimalusel sabast kinni haarata. „Julge pealehakkamine on pool võitu!“
Meistrite mõõduvõtt
Enne maikuus Riiga naasmist ootab märtsi teisel nädalavahetusel kutsemeistrivõistlusel Noor Meister 2013 osalemine. „Ettevalmistus on toimunud kogu õpingute vältel. Kuigi detailselt veel võistlustööd ei tea, proovin koolis kleidi läbi õmmelda, siis tean, mida oodata,“ räägib Luks ettevalmistusest. Oma suurimaks hirmuks peab noor rätsep võistlusel ajafaktorit. „Viimasel koolivõistlusel jäi mul kübara õmblemisel ajast puudu ning sellest ei tulnud kõige kvaliteetsem toode,“ meenutab ta, ent rõõmustab saadud publiku lemmiku tiitli üle. „Osalema peaks igal võistlusel, kus võimalik. Igasugune ettevõtmine on kogemus ja see ei jookse mööda külgi maha,“ on rätsepaks õppiv Sandra Luks kindel.
