Droonid lennutasid noormehe kutsekooli
Mitmed elektroonilised lahendused jäid endal välja mõelda, kokku joota ja programmeerida, sest tol hetkel valmis droone Eestis ei müüdud. Sealt arenes tal ka mõte minna oma oskuste ja teadmistega selles valdkonnas süvitsi. Nii asuski Filip pärast põhikooli lõppu Tallinna Polütehnikumi arvutite ja arvutivõrkude erialale, kus ühe osana saab ta õppida ka elektroonikat - ehk kõike, mida droonide ehitamine endas hõlmab.
Kutsekooli võimalused
Gümnaasiumi asemel kutsekooli minek oli Filipi jaoks teadlik valik. Loomult praktiline noormees tahtis rohkem käed külge panna kui päevast päeva raamatuid lugeda ja ülesandeid vihikusse lahendada. „Kutsekoolis on meetodite kasutamine tasakaalus, seega saan teoorias õpitut kohe ka praktikas rakendada,“ sõnas Filip. Praktilise väljundina hindab Filip kõrgelt võimalust osaleda erinevatel üritustel ja võistlustel, nagu Robotex ja eesseisev kutsemeistrivõistlus Noor Meister. Sama oluliseks peab ta ka võimalust luua kooli toetusel isiklikke projekte. Nii jätkab ta koolis oma drooni-hobiga, viies ellu multikopteri loomise projekti.
Üheks olulisemaks omaduseks peab Filip oma erialal suhtlemisoskust, sest nii IT kui ka elektroonika valdkonnas tuleb see kasuks. Nii nägigi ta kutsekoolis võimalust arendada ka oma meeskonnatöö oskusi, sest seal lahendatakse ülesandeid reeglina paarides. „Paarilisega läbi arutades süüvid sa veel enam materjali, sest enne kui teisele asja selgitada, pead sa ise sellest aru saama,“ rääkis Filip.
Kõige huvitavamaks peab ta koolipäeva, mil elektroonika kursusel saab praktika laboris raadioelemente plaadile joota, elektrilisi skeeme valmistada ja isiklikke plaate luua. „Elektroonik peab seda kõike oskama, sest tema eesmärk on asjade arendamise, parandamise ja ühendamisega teha inimeste elu võimalikult lihtsaks,“ sõnas noormees.
Proovilepanek ja paljutõotav tulevik
Praktiliste oskuste saamiseks ja enda proovilepanekuks harjutab Filip nii enne kui ka pärast tunde oma esimeseks kutsemeistrivõistluseks Noor Meister, kus ta saab rakendada oma oskusi IT-alalt ja kogemusi elektroonikuna. Filip astub võistlustulle teiste elektroonikutega, seepärast harjutab ta spetsiaalsete IPC nõuetele komponentide jootmist, elementide demonteerimist ning mikrokontrolleri programmeerimist, mis on ka tema võistlusülesanneteks.
Noor elektroonik näeb, et elektroonika ja IT-valdkond on paljutõotav. „IT ja elektroonika valdkonnas toimub maailmas väga kiire areng. See annab rohkelt võimalusi tulevikus tööd leida ja valdkonna arenguks ka oma panus anda,“ tõdeb Filip. Seepärast näebki ta end pärast kutsekooliõpinguid ka ülikoolis, et ei peaks tulevikus olema vaid tööülesannete täitja, vaid ka mõne ettevõtte arengu vedaja.
Elektroonikuks läbi teiste erialade
Tallinna Polütehnikumi õppealadirektor Helen Pärk lisas, et nad on oma koolis läbi aastakümnete õpetanud elektroonikat arvestatavas mahus ka teistel erialadel õppijatele - elektrikutele, automaatikutele, telekommunikatsiooniseadmete spetsialistidele ja ka arvutite ja arvutivõrkude õppuritele, mida omandab ka Filip. Pärki hinnangul on kõigi eeltoodud erialade lõpetanute seast alati esile kerkinud tugevaid elektroonikuid, kes peale kooli lõppu oma elu just selle valdkonnaga seovad ning hiljem ka oma valdkonnas tunnustust pälvivad.
Tallinna Polütehnikumis on uus ka elektroonikaseadmete koostaja eriala põhikoolijärgses õppes. Seega on juba lähiaastatel lootust, et sealsed esimesed lõpetajaid suunduvad edukalt tööturule.
Pärk kirjeldab elektroonikatööstust Eestis kui arenevat valdkonda. Seepärast on ka ettevõtetel soov kasvatada haritud järelkasvu, mille tagab elektroonikute eriala õpetamine kutsekoolides: „Elektroonika valdkond on kiirelt arenev, kõik meie kodumasinad ja nutiseadmed töötavad ainult elektroonika elementidel - nii see tööstus jõudsalt edasi arenebki.“
Juurdunud valearusaam
Siiski tõdeb Pärk, et noorte huvi elektroonika vastu on tänasel päeval kasin: „Kujutlus elektrooniku tööst jääb ilmselgelt noorte vanemate ajastusse ning sidusust kaasaegse elektroonikatööstusega väga kergesti ei nähta. Enamasti valitakse eriala pigem kõlava nime kui huvitava sisu järgi.“ See on müüt, mida peab murdma. Seega on enne õppimisvalikute tegemist oluline vaadata ka õppekava sisu ja teada, mis kompetentsi õpilane sealt saab. Lisaks erialastele teadmistele ja oskustele ei ole vähemtähtsad ka üldpädevused: ettevõtlikkus, karjääriplaneerimine, suhtlemine ja muidu ühiskonnas toimetulek.
KOMMENTAAR
Arno Kolk, Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht
Erialane kutseharidus võimaldab kandideerida vastavat haridust ja oskusi nõudvatele ametikohtadele, nagu näiteks tehnik, veaotsija ja remontija, kus tööülesanded on keerukamad ja huvitavamad ning vastavalt ka töötasu kõrgem. Ka elektroonikaseadmete koostaja ametikohale kandideerides annab kutsetunnistus eelise, sest ettevõte teab täpselt, mida kandidaat on õppinud ja oskab. Seega liigub Tallinna Polütehnikum oma uue õppekavaga õiges suunas.
Kolk julgustab, et kutseharidus võib olla esimeseks sammuks elektroonikainseneri või tootmisjuhi karjääris: „Lisaks sellele, et ülikoolid võtavad hea meelega vastu tehnikahuvilisi noori, kes teavad, mida ja miks nad tahavad õppida, kasvas elektroonikatööstus Eestis mulle 7%. Sellest tulenevalt otsivad ettevõtted pidevalt uusi töötajaid nii Tallinnas, Harjumaal, Pärnus, Elvas, Narvas ja mujal.“
Sealjuures on oluline märkida, et kogemustega elektroonikule tasutakse tema töö eest hästi, sest sektori keskmine palk on aastaid olnud riigi keskmisest kõrgem – 2013. aastal oli see 1006 eurot.
Eesti noorte elektroonikute saavutusi saab jälgida 6.-7. märtsil kutsehariduse suursündmusel Noor Meister 2015, mis toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Mõõtu võtavad pea 350 kutseõppurit 25 erialal, avatud on töötoad ametite proovimiseks, õppimisvõimalusi tutvustavad 31 kutsekooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja liitu üritusega Facebookis.
