Esimene armastus — kas unustada või proovida uuesti?

Mure: Tere! Olen, 14-aastane neiu, kes ei suuda unustada poissi, kellega
saime väga lähedaseks aasta tagasi. Algul ma ei tundnud mina tema vastu
mingisugust lähedusvajadust. Aga siis kui see juhtus, hakkas süda mulle
veidraid signaale andma. Läksime tülli, kuna sain teada, et tegelikult ta ei
olnud vaba, vaid mängis minu tunnetega. Ma ikka veel igatsesin teda, ning
otsustasin temaga jällegi vestlema hakkata. Saime algul väga hästi
ülepikaaja läbi, seni kuni tekkis jällegi tüli, mil me jälle ei suhtlenud
pikkaaega. Saime jällegi kuidagi, ära lepitud, ja tema kutsus mind endale
külla. Ja ma loomulikult läksin. Mure seisnebki selles, et läksime taas
riidu. Tahaks samas temaga koos olla. Aga samas ka unustada kõik. Ja mitte
kunagi temaga ühendust võtta. Äkki aitaks see mind panna teda unustama.

Mina olen nüüd 14, ja tema on 18. Ja võimalik on see, et tema otsib enda kõrvale naist, mitte lapseohtu tüdrukut, kes vähe kogenud. Ma tean, et temaga ära leppida on kerge. Ja tülli minna sama kerge. Lihtsalt, ma tean et ma armastan teda, mitte ainult seda, et ma temast hooliks, aga midagi head
sellest midagi välja ei tuleks. Kas on targem uuesti alustada, vöi jättagi kõik see. M., 14.

Dr Noormann: Esimene armastus ja esimene suhe, isegi alaealisena, jätab hinge sügava jälje. Sellepärast tuleks teha kõik, et isegi selle suhte purunemisel ei jääks see jälg mällu räpasena, alandusena, ärakasutamisena. Sisenda endale, et see, mis teid lahku viis, polnud tingitud mitte temapoolsest petmisest ja ärakasutamisest, vaid sinu kogenematusest ja sellest tingitud “vääramatu
jõu” efektist, mis ei võimaldanud teil kokku jääda; et see oli nooruse õppetund, kuigi valus.

Ma tean, mis edasi juhtub. Ega sul teda unustada ei õnnestu isegi siis, kui te edaspidi ei suhtlegi. Ta pole sinust just palju vanem, kuid sellise esimese armastuse ja esimese intiimsuhte kogemus sunnib sind teda ja tema elukäiku jälgima ning tekib sulle arusaamatu ja märkamatu enesehinnang — kui
see mees osutub hilisemas elus halvaks, häbiväärseks, saamatuks, asotsiaalseks, muutub see mälestus esimesest suhtest negatiivseks. Kui ta, vastupidi, on edukas, hinnatud, toimetulev, ütleb sinu alateadvuslik enesehinnang esimese intiimkogemuse kohta — see polnudki häbiväärne valik,
ma armastasin ikkagi väärt inimest ja kinkisin oma esimese suhte väärtuslikule mehele.