Alistuv käitumine

See on selline käitumisviis, mille käigus loovutatakse oma õigused ja huvid teistele. Otsustatakse teha just seda, mida teised tahavad, kuigi ise tahaks hoopis midagi muud. Alistuv käitumine on sageli õigustatud, sest enamasti on inimene piisavalt arukas, et alistuda toorele jõule, et endale mitte kahju teha.

Kahjuks on aga terve hulk inimesi, kes on teiste inimeste soovidest ja tahtmistest niivõrd sõltuvad, et minetavad oma iseseisvuse hoopiski. Nad tunnevad vastutust teiste tunnete ja käitumise ees, neil on raskusi oma tunnete sõnastamise ja väljendamisega. Nad on perfektsionistid ja esitavad liiga suuri nõudmisi nii endale kui ka teistele ning nende enesehinnang oleneb teistest.

Ühesõnaga, alistuv inimene elab vaid “teiste elu”. Ta tahaks küll ka oma huvide ja vajaduste eest seista, kuid ei usu enamasti, et ta selleks võimeline on.

Agressiivne käitumine

Agressiivse käitumise all mõistetakse toimimisviisi, kus kahjustatakse teiste huve ja rikutakse teiste õigusi. Tavaelus peetakse agressiivseks käitumiseks sellist käitumist, mis kujutab endast kas füüsilist vägivalda või sõimu, karjumist, teiste alandamist jms. Samas on aga selge, et ka naeratades ja rahulikult käitudes saab teisele inimesele liiga teha. Järelikult ei sõltu agressiivsus niivõrd väljendusviisist vaid pigem selle käitumisviisi toimest.

Kuulus psühholoog ja sotsioloog Erich Fromm räägib neljast agressiivse käitumise tüübist: pseudoagressiivsus, kaitseagressiivsus, konformne agressiivsus ja kuritahtlik agressiivsus.

Pseudoagressiivsus on selline käitumine, millega ei tehta teistele tahtlikult kahju, vaid see tuleneb ennekõike enese vajadustest. Siia võib liigitada kogemata juhtunud õnnestused (nt. püss läks kogemata lahti) või mitmesugused spordimängud, kus eesmärgiks pole ju mitte teistele viga teha, vaid kõige hinna eest võita.

Kaitseagressiivsuse eesmärgiks pole mitte katki teha ja purustada vaid säilitada, kaitsta ja alal hoida. See käib nii elu, vabaduse, tervise kui ka vara kohta. Siia kuulub näiteks reageerimine otsese ohu korral (kallaletung). Tihti ollakse agressiivne, et vabaneda ebameeldivatest tunnetest (valu, hirm).

Konformse agressiivsuse all mõeldakse käitumist, mis ei ole tingitud käituja soovist antud viisil toimida, vaid käsust nii teha. Sõdur tapab, sest tal on kästud seda teha.

Kuritahtlik agressiivsus on teistele tahtlikult liiga tegemine. See võib toimuda nii spontaanselt kui ka ettekavatsetult. Ja sageli kaasneb sellega rahulolutunne (sadist naudib, kui teisel on valus).

Kehtestav käitumine

Kehtestav käitumine tähendab teise inimese aktsepteerimist enesele võrdse indiviidina ja toetub sellistele iseloomuomadustele nagu eneseaustus, sallivus ja eneseusaldus. Kehtestavalt käituv inimene arvestab teistega, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest. Ta oskab teisele öelda võimalikult selgelt ja lühidalt, mis teda segab, häirib või mis talle ei meeldi. Kehtestamine kui käitumisviis on vahendiks eneseväärikuse säilitamisel. “Ma olen enda eest seisnud” annab inimesele kindluse ja rahulolutunde.

Niisiis kirjeldab kehtestamine kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumisviisi.

Ilmselt kasutame aeg-ajalt kõiki eelpool toodud käitumisviise, kuid kindlasti on üks neist kolmest saanud iga inimese puhul domineerivaks.