Kas parem on olla suhtes või vallaline?

Mina olen Mia. Kui rääkida suhetest vanemate, sõbrannade ja noormeestega, siis ei erine ma teistest kuigivõrd. Kirjutan Noorte hääles neil teemadel, et kõik, kes ennast minu kirjeldatud olukordades leiavad, enda omadele kergemini lahendust võiksid leida või lihtsalt äratundmisrõõmu tunneksid. Õnnevalemeid ma peast ei tea, õhulosse kellelegi ei ehita, lollidele tarkusehamba proteese ei paku. Räägin lihtsalt avameelselt oma elust, mida ma läbi mõõduka huumoriprisma vaadata üritan.

Vaba või vallaline olemine võib sõbrannade vahele tõelise kiilu lüüa. Kuna mul on kutt olemas, siis ma tõepoolest ei tunne vajadust oma vallalistele sõbrannadele hinge tõmbamata takka kiita, who's hot and who's not. Loomulikult ei pigista ma silmi kinni, kui mõni silmnähtavalt kompu kutt meist mööda kõnnib, kuid kindlasti on minu "magusaisu" erinev minu vallaliste sõbrantside omast. Aga see on veel lihtne probleem, asi võib muutuda palju isiklikumaks.

Mõni aeg tagasi tähistasin ma oma poiss-sõbraga meie suhte aastapäeva (või kuidas iganes seda suursündmust nimetatakse). Loomulikult olin hiljem sunnitud sõbrannadega detaile jagama, kuidas mu kutt mind üllatas, et ka teised "suu magusaks saaksid". Mind totaalselt šokeeris see ahvivaimustus, mis mu sõbrantsidel, kellel oma kutti ei ole, kohe peale tuli. Kui ma jagan nendega midagi stiilis "südamed-roosid-koogid", siis ei jõua nad ära ahhetada, kui vedanud mul on ja kuidas nad tahaksid ka suhtes olla.

See on kõik väga kihvt, aga mina ei unusta ilmselt nii kiiresti kui nemad, et alles hiljuti, kui ma rääkisin neile tühisest tülist, mis mul oma peiksiga oli, siis ütlesid nad justkui ühest suust vandeseltsaslikult kokku hoides ja kõiketeadja tooniga: "Vot just sellepärast ma ei vajagi enda kõrvale mingit meest. Mis sa temaga üldse teed? Jäta parem maha!" Halloooo!?

Need konkreetsed paar neidu on minu silmis kui suhtealased jo-jo mängurid. Nad ei ole kunagi rahul ja nad ei mõista, et peale seda, kui pime armumine ja liblikad kaovad, jääb alles argipäev, mil partnerite nägudel ei sära enam 24/7 lollakas naeratus. Siis tuleb suhtesse kaasata ka seni stand-by peal viibinud mõistus, mis peaks suutma aru saada, kas talle meeldib pigem suhtes olla või mitte.

Loomulikult oleneb see ka sellisest "pisidetailist" nagu sobiva partneri olemasolu, kuid, kui sa loodad, et suhe on üks suur Sambakarneval ja tahad ukse paukudes kontsad viltu minema joosta iga kord, kui tekib probleem, ja teine inimene sulle meele järgi ei ole, siis tasub tõesti olla üksi ja mitte kurta. Aga siis tasub arvestada ka sellega, et siis ei saa sa ka ampsu südametest-roosidest-kookidest.