„Noortevahetuse projekti sattusin täiesti juhuslikult: sain meilile pakkumise ja kandideerisin ja osutusin valituks,“ seletas Madis, kuidas teda programmi kaasati. Madise sõnul polnud tähtis mitte see, et tegu on just Eesti ja Hiina vahelise noortevahetusega, kuivõrd see, et avanes võimalus ühe põneva ja väljakutsuva projektiga liituda.

Kord juba kohal, ootas eestlaste gruppi ees tihe kava. Ei jäänud nägemata ei Hiina müür ega ka Keelatud linn. Kuid oli ka töisemat poolt, näiteks filmi vaatamine Suurest Hiina Kultuurirevolutsioonist ning sellele järgnenud tulised grupiarutelud, mis ka emotionaalseteks paisusid.

Selgus, et Hiina õpilased on oma iseloomult tagasihoidlikud ning vagurad. Päris kinnisteks ei saa neid pidada, lihtsalt teatud teemadele on justkui tabu peale pandud. Muretsev ja abivalmis iseloom viis selleni, et võõrustajad kandsid hoolt, et külalistel hetkeksi igav ei hakkaks.

„Vaba aega meil praktiliselt polnudki. Programm oli varahommikust kuni õhtuni välja,“ tunnistas Madis.

Siiski õnnestus ühe vaba pärastlõuna jooksul harjutada seal maal hädavajalikku kauplemisoskust. Eriti veel kui hinda osatakse kümnekordseks üles kruttida. „Sain kingad 160 kohaliku eest, mille eest alguses müüja 1750 kohalikku küsis.“

Ei saa ka sellest mööda minna, et hiinlased olid sihiks võtnud tutvustada oma eksootilise maa kulinaaria pärleid. „Proovisime ära nii skorpionid kui tõugud, kuid vähemalt minu lemmikuks jäid siiski riis ja nuudlid.“

Küsimusele, mis oli kõige meeldejäävam sündmus, ei saanud Madis päris täpset vastust anda. „Terve nädal oli erakordne ja täis nii palju uut ja huvitavat.“