Kohtun kallimaga raamatukogus

On väidetud, et tänapäeva raamatukogud muutuvad üha enam kohtumispaikadeks ja vaba aja veetmise keskusteks. Et tõde teada saada, viis Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu läbi vaatlusuuringu ja kaardistas oma lugejate tegevusi.

Vaatlusuuring viidi läbi ühe nädala jooksul. Märgiti üles, kus raamatukogu kasutaja viibib ja mida ta teeb. Vaatluse alla võeti Rävala puiesteel (Rävala 10) asuv teadusraamatukogu ja ülikooli linnakus (Narva mnt 29) paiknev õpikeskus.

Tegevuste valdkonnad märgiti küllaltki üldiselt, näiteks ’kasutab raamatukogu arvutit’, ’kasutab nutiseadet’ või ’vaatab riiulis olevaid raamatuid’. Loomulikult ei puudunud omavahel vestlemise ja muude tegevuste kategooriad.

Ekstravagantne, nüüd tavaline

Mõned tegevused, mida aastaid tagasi peeti raamatukogus ekstravagantseks, on praeguseks muutunud üsna tavapärasteks. Näiteks kuuluvad söömine-joomine, heegeldamine ja kudumine, kott-toolides magamine raamatukogu igapäevaelu juurde. Samuti ei ole harvad kuni pooletunnised aknast välja vaatamise ja energia kogumise sessioonid.

Lisaks on raamatukogu suurepärane koht individuaalõppe tundideks, õhtuseks kohtinguks kallimaga ja Ameerikasse uute raamatumüüjate värbamiseks.

Siiski ei tähenda see, et raamatukogus vaid eriskummaliste ettevõtmistega tegeletakse. Uuringu käigus kaardistati teadusraamatukogu lugemissaalides 876 külastajat, kellest raamatukogu arvutit, sülearvutit või nutiseadet kasutas 66%.

Raamatuid, ajalehti, konspekti vms kasutas 44% külastajatest, nendest veidi alla poole toimetas korraga nii arvuti kui ka teavikuga. Üliõpilaste vanusegruppi kuulus lausa 80% raamatukogu kasutajatest, neist pooled kasutasid ainult mõnda seadet ja ligi 42% töötas teavikuga.

Veerand kasutas päris raamatut

Ülikooli linnakus asuvat õpikeskust külastati uuringu läbiviimise nädalal 1475 korda, 97% kasutajatest kuulus tudengite vanuserühma.

Õpikeskuse näol pakub raamatukogu peamiselt kohapeal kasutamiseks kohustuslikku kirjandust ja õppimiseks hädavajalikku keskkonda.

77% vaadeldavatest töötas arvuti või nutiseadmega. 25% õppuritest kasutas raamatut vm paberteavikut, nendest ligi pooled kasutasid samal ajal ka arvutit.

Kokkuvõttes võib väita, et raamatukogu on jätkuvalt tudengite jaoks ülioluline õpikeskkond koos vajalike infomaterjalidega. Selle kõrval on see muidugi ka kohtumis- ja pelgupaik, sest seal saab oma mõtetega üksi olla ja aja maha võtta. Tänapäeva raamatukogu võimaldab lugejal end hästi tunda ja vajadusel õppimise kõrvalt ka kududa, süüa või lihtsalt aknast välja vaadata.