Kooselu on muutunud mugavaks ja minu elus on uus silmarõõm. Kuidas käituda?

Mure: Meie kooselu on kestnud päris pikalt. See on olnud küll tore kuid praeguseks pigem on sellest kujunenud harjumus, mugavus.Suhe on jäänud mingile maale seisma. Minu ellu on tulnud inimene kellega koos olles on kõik hästi ja esimest korda tunnen tõelist armastust. Kuidas aga saaksin lõpetada eelmist suhet nii, et väga palju haiget ei teeks, et sellest ei tuleks suurt tragöödiat? Raske on see sellepärast, et ta ei ole halb inimene. Või peaksin loobuma armastusest ja elama lihtsalt edasi samamoodi, teisele hingerahu luues, tundes samas oma hinges tühjust ja kurbust?
Anu

Dr Noormann:

Siin on paar probleemi, millega tuleb arvestada. Kõigepealt — kas teie kooselu on abielu või vabasuhe. Ja teiseks — kas teil on ka lapsi. Lasteta vabasuhte lõpetamise ainsaks tõsiseks kriteeriumiks, mida ei tohi arvestamata jätta, on ausus. Truudusetus kuulub usaldamatuse ja valelikkuse valdkonda ja seda olukorda meie psüühika pikalt välja ei kannata.