Kui ühel partneritest ei ole teise jaoks aega...

Mina olen Mia. Kui rääkida suhetest vanemate, sõbrannade ja noormeestega, siis ei erine ma teistest kuigivõrd. Kirjutan Noorte hääles neil teemadel, et kõik, kes ennast minu kirjeldatud olukordades leiavad, enda omadele kergemini lahendust võiksid leida või lihtsalt äratundmisrõõmu tunneksid. Õnnevalemeid ma peast ei tea, õhulosse kellelegi ei ehita, lollidele tarkusehamba proteese ei paku. Räägin lihtsalt avameelselt oma elust, mida ma läbi mõõduka huumoriprisma vaadata üritan.

Suur osa meist otsib enda kõrvale partnerit, kellel oleksid meiega sarnased huvid ja sobiv elutempo. Samuti tunneme me suurt uhkust oma partneri üle, kui ta on Muhumaa meister maletaja või Tartumaa tõsiseim tarkpea.

Kuid need tiitlid ei tule iseenesest vaid nõuavad aega, vaeva, pingutust — seda tihtipeale partneriga koosolemise arvelt.

Ühelt poolt oleme rõõmsad, kui Rando on Raplamaa rutakaim ratsanik, kuid teisalt võime olla nördinud, kui Rando veedab hobusetallis rohkem aega kui meiega koos. Kui Tuuli tantsupartner muutub talle lähedasemaks kui tema poisssõber Paavo, siis võib viimane ennast kõrvale jäetuna tunda.

Selleks, et kaks inimest, kes on otsustanud koos olla, mõlemad suhtest ka rahuldust leiaksid, on oluline teadvustada, mis neile isiksustena kõige tähtsam on. Kui ühe jaoks on suhe ja teise jaoks trenn ning õpingud, siis tekivad lahkhelid. On tähtis leida kesktee, kuid ka seda vaid juhul, kui mõlemad seda soovivad ja selle nimel pingutama on valmis. Kedagi millekski sundida ei saa ja ei ole mõtet. Pikemas perspektiivis see õnne ja rahulolu ei too.

Minu klassiõde Käbi ja tema poisssõber Sten olid olnud koos juba põhikoolist peale. Kaheteistkümnendas klassis olid kõigil kiired ajad. Nii Käbi kui ka Sten teadsid kindlalt, et nad lähevad mõlemad ülikooli, kuid ometi oli just Sten see, kelle pingutused ülikooli minekuks ja trennid nii aeganõudvad olid, et ta Käbi jaoks enam kuigi palju aega ei leidnud. Samuti ei tekkinud aega juurde, kui nad mõlemad lõpuks ülikooli läksid. Siis leidis Sten endale igasuguseid muid kohustusi, mis tal Käbiga tegelemiseks veel vähem aega jätsid. Samuti ei paistnud see kõik teda kuigi õnnelikuks tegevat, sest ta oli alatasa tujust ära, kuna kohustusi oli palju. See tegi õnnetuks Käbi, kellel küll ka oma huvid olid, kuid kes oleks tahtnud rohkem aega oma kallimaga veeta ja kes lähisuhet kõrgelt väärtustas.

Kindlasti on olemas näiteks hästitoimivaid kaugsuhteid, kus esikohal on eneseteostus ja kus kahel inimesel lihtsalt ei ole võimalik koos olla, kuid on inimesi, kelle jaoks suhtes olemine tähendab koosolemist, ühiseid tegevusi ja füüsilist lähedust, mitte vaid e-kirju ja telefonikõnesid.  Suhteid on igasuguseid, kuid tähtis on, et see vastaks enam-vähem mõlema ootustele ja ettekujutusele ootuspärasest suhtest. Meil jääb vaid üle loota, et igaüks seab esikohale selle, mis talle tõeliselt tähtis on ja et see teda ka õnnelikuks teeks. Pole midagi kallimat kui aeg, seega tuleks hoolikalt valida, kellele või millele me seda pühendame.