Dr Noormann:

Ma saan sinu murest aru - füsioloogiliselt täiskasvanuks saanud noor neiu ootab, et temaga suheldaks nagu täiskasvanuga ja et ema asendaks oma kamandava rolli sõbranna rolliga. Usun, et sinu ema seda soovibki, kuid sel teel, et ei soovi sinu ellu sekkuda ning see jätab temast muidugi ükskõikse
ja hoolimatu mulje. Et vastasseis väheneks, tulebki võtta seda sõna-sõnalt - astuda sammuke
teineteisele lähemale. Tavaliselt nõuab üks egoistlikult, et just sina pead astuma minu positsioonide poole ja teine sageli teebki nii. Siis me ütleme, et targem annab järele. Ausam, solidaarsem ja teist mõistvam on mõlemal astuda teineteise poole. See tähendab siis leppimise soovi kompromisside
hinnaga. Peretülides laste ja täiskasvanute vahel on seda kompromissi raske saavutada, sest meie elukogemused ja elamise tarkused on erinevad. Aga kindlasti pole ta ka kogu aeg - 24/7 selline. Kasuta ära need juhused, kus olete rahulikud ja suhtlete normaalselt. Siis püüa jutt viia sellele,
mida tema tegi, kuidas käitus ja kuidas tema suhtles oma vanematega. Sageli on vanemad ära unustanud, et nad ise on ka kunagi noored olnud ja selle meenutamine aitab tal ka oma lapsi mõista.

Jaga
Kommentaarid