Kuidas käituda inimesega, kellel on narkoprobleem?

Mure: Tere Dr Noormann. Mul on lähedane sõbranna, keda tunnen lapsest saadik. Kahjuks on elu teda kokku viinud halbade inimestega ning tänaseks on tal välja kujunenud raskekujuline uimastisõltuvus. Narkootikumid on teda muutnud - ta on salatsev, valelik. Tüdruku perekond kolis koos temaga välismaale. Neiu leidis võimalusi lühikesteks aegadeks kodumaale tagasi sõita ning igal korral end jälle pilve tõmmata. Tüdruk viidi võõrutusele. Nüüdseks on ta sealt väljas ning jätkab samamoodi.

Olen püüdnud olla mõistev, proovinud teda hea sõnaga mõjutada. Kahjuks pole see tulemust andnud — ta annab katteta lubadusi ning pöördub lähimal võimalusel narko juurde tagasi. Kuidas käituda inimesega, kellel on narkoprobleem ning kuidas teda aidata?

K., 21

Dr Noormann:
 
See nõuab suurt ohvrimeelsust. Kasvatuses on kasutusel preventsioonivõte „sundeeskuju“. See tähendab kahtlase mõju asendamist iseendaga. Sõnad, seletamine, ähvardamine, moraalilugemine ei aita. Aga tuleb olla pidevalt olla tema kõrval, sisustada ühine aeg millegi köitvaga ja lihtsalt hoida ta pahedest -  Sinu loo puhul siis narkootikumidest  — eemal vajadusel lausa jõuga.  Pole mõtet teda „töödelda“, kui ta on parajasti  „umbes“. Sõltuvustel on oma „kriisid“ ja „kriisiaugud“. Kui ilma uue annuseta enam elada ei saa, tuleb kriis. Kui ta nüüd suudab Sinu abiga püsida mingi aja „puhtana“ ega saa uut annust, tuleb  „kriisiauk“, milles tuleb teda hoida võimalikult kaua. Sellel ajal võitleb  organismi kiusatus uut annust saada juba oma tahtejõuga, kuid ilma Sinu abita võib sellest väheks jääda. Kui sõltlasel tekib juba pikem „puhas“ periood, on kergem taasalustamist vältida, kui teda sellest välja tuua.