Dr Noormann: Paljudele meist on oma häält lindistatult üllatav kuulda ja paljudele see ka ei meeldi. Kuid häälel on palju varjundeid ja suur osa neist ka muudetavad, eriti kui enda kõne lindistatult üle kuulata.  Kõne toon võib olla karm, vinguv, tüütu jne, kõne saab olla kas sobimatult vali või liiga vaikne, saab kõnelda sõnu üksteist taga ajama pannes või liiga aeglaselt rääkides, hääle tämber saab nagu muusikariistalgi olla kale, terav, mehelik-naiselik-lapselik, jutt saab suhtumist väljendavalt olla osatav, läbematu, osavõtlik, osavõtmatu. Kõige rohkem peab muutma oma halbu rääkimisharjumusi - pomisemine, poolkinnise suuga rääkimine, parasiitsõnade tikkumine lausetesse (onju, eksole, nätsa, eksju, siis, ikka...), lausete algusest ja lõpust ei pruugi kõnes ja mõtetes aru saada, hääle tõstmine lause lõpus jne. Paljudes koolides on kas inimeseõpetuse raames, lisakursusena või eneseteostuskursustesse (karjääriõpe, kutsesobivus) integreeritud esinemisoskuse tarkused. Aga kui Sul makk käepärast, saad enda häält ka ise kontrolli all hoida ja sealtkaudu ka kujundada.

Jaga
Kommentaarid