Kuidas taas saada suhtlevaks ja rõõmsameelseks tüdrukuks?

Mure:
Kuidas saada tagasi suhtlevaks tüdrukuks? Minu mure on selline, et olen muutunud vaikseks ja enda mõtetesse vajunud. Ei oska kellegagi millestki rääkida ja olen hakanud vähem naeratama. Veel umbes kaks kuud tagasi olin marõõmus, naeratasin kogu aeg jne.

Kahtlustan, et selle põhjuseks võib olla õppimine, sest olen viieline,õpin päris palju, sest hinded on "vaja" korras hoida. Mul ei ole palju sõpru, kuigi saan kõigiga meie klassist normaalselt läbi. Nüüd on ka minu ja mu parima sõbranna suhted kehvenemas, kuna ei saa kooliväliselt kokku ja tal on vaja enda poisiga aega veeta.

Vahetunnis ma olen tihti enda mõtetes, et minuga on nii igav sõber olla, ise olen ma ka igav, kole jne. Kuidas saada nendest mõtetest lahti? Kuidas jääda originaalseks(sest olen tahtnud viimased kaks kuud olla keegi teine)? Asi on tegelikult selles ka, et ei räägi ka kodus midagi, peale selle, et mis hinded koolis sain, mis koolis süüa anti ja igasugused kooliteemad. Ma tunnen, et kui ma enda jutu, suhtlemisoskuse ja julgusega midagi ette ei võta võin ma kaotada kõik, mis mul on. K., 12.

Dr Noormann:
Sinu aitamiseks oleks vaja reaalset enesekujundamistreeningut, seda aga
kirja teel on väga raske teha, kuigi võiksin tulevikus ka üritada. Sinu ja paljude teiste samalaadsete probleemidega tüdrukute lohutuseks võin ära seletada, milles asi, kuigi te ise ei pruugi seda mõistagi.
Kui inimene oma arengus (vanemaks saades) astub ühest arenguetapist teise, tabab teda hulk suuri muutusi, millega kohanemise vajadus kokkuvõttes moodustabki üleminekuea kriisi. Neid on mitmeid, kuid suuremaid on neli.

1) Sotsialiseerumise kriis. Selle oled sa üle elanud siis, kui kodusest
kasvu- ja arengukeskkonnast astusid ühiskonda ja pidid sellega kohanema. See oli kooliga kui esimese ühiskonnaga sobitumise aeg. Kui järele mõtled, leiad enda tolleaegses käitumises samuti hirme, muret, stressi, enesehalvustamist või enesesüüdistamist. Uued tingimused, uus režiim, uued sõbrad. Paljudel lastel oli enne seda ka lasteaeda minemise ja sellega kohanemise etapp, mis samuti kriisisarnaseid sümptomeid kaasa tõi, kuid tavaliselt lapsed seda ise ei märka.

2) Murdeea kriis. Poistel on see mitu aastat pikk ja seda meheks murdumist elavad paljud poisid, aga hoopis sagedamini nende vanemad ja õpetajad väga raskesti läbi. Tüdrukute murdeea kriis tabab neid siis, kui nende organismis toimuvad füsioloogilised muutumised neiust naiseks. See on tunduvalt varem, kui poistel ja ka lühem aeg kui poistel, kuid mõneti teravamalt tunnetatav - umbes nii, nagu sinul praegu. Paljud tüdrukud teevad sel ajal läbi lausa täispöördeid käitumises. Täiesti korras ja "nunnust" lapsest võib paari kuuga saada udjakas, eputis, isepäine.

Teisega võib asi täiesti vastupidine olla - sõnakuulmatu, lohakas, hügieenireegleid eiravast plikast saab sama lühikese ajaga noor ennast väärikaks hindav preili. Sa tead ja tunned ennast praegu täiskasvanud naisena - sinu organism kinnitab seda. Kuid sa ei tea, kuidas naisena käituda, kui lapsevanemad peavad sind ikka lapseks, kuigi sina oled endast teistsugusel arvamusel. Sa ootad, et vanemad suhtuksid sinusse, nagu teistesse täiskasvanutesse - sõbrannana, usaldatavana, mitte enam kui kamandatavasse ega õpetatavasse lapsesse.

Sellel ajal vahetuvad tihti sõbrad ja sõbrannad, kelle käitumine lapsikuna näib, selles eas elatakse üle esimene armumine, selle rõõmud ja pettumused. Ja mis kõige märgatavam - nagu luigeks sirguv linnupoeg võib teistele ja endalegi tunduda mingil ajal inetu pardipojana, on ka tüdrukud mures, et nende välimuses toimuvad muutused naiselikkuse suunas kulgevad soovitust hoopis aeglasemalt ning hakkavad ise ennast alavääristama.

Siis nad poevad peitu, keelduvad suhtlemast, näevad kogu maailma vaenulikuna. See peaks olema aga just see enesekujundamise aeg, mida õpetab aktiivne elu, sest kodu ja kool sellega tegeleda ei taha või ei oska. Kuigi on tõepoolest olemas ka enesekujundamise, enesekujundamise ja enesekehtestamise kursuseid. Tean mitut psühholoogi, kes sellega tegelevad või tegelenud on. Paraku on need eraettevõtjad ja vabakutselised.

3) Keskea kriis. Sina oled sellest veel väga kaugel, kuid kindlasti oled kuulnud sellest räägitavat. See on aeg, kus inimene on jõudnud oma arvatavasse arengutippu ealises, eneseteostuse, karjääri, suhete, mehelikkuse-naiselikkuse enesehinnangu mõttes. Siis tabab inimest kriis aru saades, et nüüd oled tinglikult nagu alpinist oma elu kõrgeimas tipus ja tuleb kas kiiresti või aeglasemalt hakata leppima sellega, et edaspidi võib küll tulla veel suuremaid või väiksemaid tõuse, kuid kõrgemaid tippe enam ei tule. Selle olukorra paratamatus ja enesepetlik tahe seda eitada ongi keskea kriisi olemus.

4) Kui elame piisavalt kaua, jõuame ära oodata veel ühe kriisi - vananemise (gerogoogilise) kriisi. Inimkond pole kunagi elanud nii vanaks, kui praegu. Ja meil puudub selleks kogemus ja valmidus. Kuidas elada või kuidas oma elu sisustada pensionärina, üksikuna, sageli ka haigena, naistel targema määratluse järgi postfertiilsena?

Kus ja milles on selle eluetapi rõõmud, eneseteostus ja enesekujundus? Neile küsimustele ühiskond alles otsib vastust. Kirjutan seda usus, et oskad inimese elukäiku näha pikas arengus koos paljude ootuste ja võimalikkustega. Loomulikult määrab iga etapp järgmise, kuid kriis on peaaegu nagu haigusegagi - pärast seda tuleb kas paranemine või lõputu vaevlemine. Kuid haiguse jaoks on arstid, sina ja paljud teised, kes samade probleemide käes vaevlevad - peate sellele julgelt vastu astuma
ja lootma kõigepealt iseendale, alles siis teiste abile.