“Millised meeldivad sõbrad on loomad. Nad ei esita küsimusi ega kritiseeri.” (George Eliot)

Heaolutunne ja tasakaalukus koduloomade abiga!

Ükskõik, kas väljas sajab lund või vihma, koeral pole sellest sooja ega külma. Tema tahab ikka välja ja koos temaga läheb välja ka perenaine või peremees. Ja seda kolm korda päevas. Kaheksa kuni kümme tundi nädalas on iga loomaomanik oma neljajalgse sõbraga õues. Igapäevane jalutuskäik parandab tervist ja hoiab keha vormis. Ja mitte ainult koeral, vaid ka inimesel. Tööd saavad lihased ja immuunsüsteem muutub tugevamaks. Samuti aitab igapäevane koeraga jalutamine ennetada tselluliiti ja vähendab riski haigestuda südame- või vereringehaigustesse.

Ühes 1992.aastal avaldatud Austraalia uurimuses, mille viisid läbi Anderson, Reid ja Jennings, tõestati, et loomaomanikel on tunduvalt vähem probleeme kõrge vererõhuga ja nad haigestuvad harvemini vereringehaigustesse. Eelkõige tuleneb see muidugi pidevast liikumisest, aga olulisel kohal on ka loomade ravitoime masenduse vastu. Väidetakse, et koeraomanikud tulevad saatuse löökidega paremini toime, kui teised. Elu koeraga nõuab enesedistsipliini. Allaandmine ei tule lihtsalt arvesse, sest tuleb välja minna. Ja iga jalutuskäik lõdvestab ning teeb kurva meele jälle heaks.

Loomad kutsuvad esile emotsioone!

Loomadele reageerivad inimesed üldjuhul hoopis teisiti, kui teiste inimeste peale. Asjalikkus, tagasihoidlikkus või isegi umbusaldus, mis valitsevad meie tundeid suhtlemisel võõraste inimestega, on loomade puhul kui peoga pühitud.

Loomade siiras, eelarvamustevaba käitumine julgustab inimest samuti emotsionaalselt ja spontaanselt reageerima ning toob inimeses esile rõõmu ja poolehoidu. Kes meist ikka suudaks vastu panna, kui ustavad silmad sulle ootusrikkalt otsa vaatavad ja mängima või pai tegema kutsuvad.

Lõpp üksindusele!

Kes elab üksi, teab seda ebameeldivat tunnet, kui koju tulles mitte keegi sind ei oota. Hoopis vahavam on, kui uksel tervitab sind nurruv kiisu või rõõmsalt saba liputav kutsa.

“Loomad on sõnatud, kuid mitte keeletud” (W.Struve)

Loomadega suhtlemine võib olla väga erinev – silitamisest ja mängimisest kuni tõelise kommunikatsioonini välja. Näiteks teevad kassid ennast arusaadavaks 16 erineva näu-häälikuga. Loom ei saa küll aru meie sõnade sisust, kuid ta kuuleb suurepäraselt seda, millise intonatsiooniga me neid sõnu ütleme. Koerad ja kassid tajuvad lausa imepäraselt, kui peremees või perenaine on kurb. Ja nii mõnigi neil selleks puhuks varuks olev vemp juhib meie mõtted mujale ja toob naeratuse suunurkadesse.

Loomad kontaktide vahendajatena

Sageli kohtavad koeraomanikud jalutuskäikudel inimesi, kes soovivad tutvusi sobitada. Koerad on ju väga uudishimulikud ja tahavad uusi sõpru kohe nuusutama minna. Selliste lähenemisviiside puhul saavad omavahel lähedamaks ka koeraomanikud. Nii mõnigi püsiv sõprus on alguse saanud just sel moel.

Avastage niisiis see eriline side inimese ja kodulooma vahel!