Mees? Naine?

Juhuslikult olen ma naine ja ega polegi mõeldav, et ma mees oleksin.... No tänan! =)

Kui palju aastaid turjale kogunenud on?
Aastaid on kogunenud ikka tublisti, juba 17 ja puha... Ükspäev tundsin, et kuidagi imelik tunne oli sees... Mõistus hakkas vist sammukesi kodu poole seadma. Ja teisest küljest hakkab elu vaikselt sisse voolama kahh... Olen (vist) aru saanud, et oleks viimanegi aeg hakata elu nautima!

Töö? Kool? Mida õpid (kui õpid)?
Käin Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 10.humanitaar(üld)klassis. Kui ma oleks reaali läinud, ei oleks ma sial kuudki vastu pidanud, rääkimata ühest veerandist või tervest aastast, sest mulle lihtsalt ei istu reaalained kohe mitte üldse... Ju siis pole ma sündinud geenius ja ega parem ongi kui ma poleks, sest geeniustel on ju ometigi raske elu, ei mingit lapsepõlve ja üleüldse raske lapsepõlv...

Kuidas üldse kirjutama hakkasid? (Igav hakkas, vanaema käskis, kirjanduse õpetaja soovitas?)
Kirjutama hakkaisn puht juhuslikult... vanaema ei tiadnudki, et ta lapselaps nii andekas on (ennast kiitmast ma ei väsi;)) ning ka kirjanduse õpetajal polnud mingit aimu... kui see välja arvata, et kirjandite alal oli kõik tipp-topp, mõni palus isegi abi, et "näe, kirjuta ära, sul asi käpas, mina ei oska kohe üldse mitte."

Oma "kirjaniku soone" avastasin endas 2001.aasta suvel, kui oli irmpalav ja igavuski tahtis kallale kippuda, eks siis võtsin paberi ja pliiatsi käte ja maalisin oma mõtted paberile... ja tulemus: ennäe, polegi nii paha ;)

(Kirjanduslikud) eeskujud? Iidolid?
Luuletuste kohapeal on väga suureks eeskujuks Edith Södergran, fantastline naine!!!

Siis võiks öelda, et üheks suuremaks eeskujuks on Ray Bradbury. Ma imetlen seda meest väga ning tema raamatuid lugedes saab tõelise naudingu. Imetlen väga tema kirjutamisoskust ja sõnade ladumist ritta nii et moodustavad harmoonilised laused... Lihtsalt võrratu!

Kindlasti oleks veel J.R.R. Tolkien ja William Shakespeare, minu jaoks on mõlemad mehed kirjanduslikud geeniused....

Millest inspiratsiooni saad?
Põhiline inspiratsiooniallikas on MUUSIKA... See elavdab mu fantaasiaid ja maailma, mille olen enesele loonud ja millesse ma põgenen, kui on vaja üksi olla ja mõtelda... Võiks veel öelda et loodus, mis on nii puhas ja puutumatu... Kindlasti võiksin nimetada selliseid nimesid: Nightwish, ERA, E Nomine, Gregorian, Trail Of Tears jpms.

Väga head kohad on looduses need, kus on võimalikult palju vabadust, puid, metsi, allikaid jne jne.... kui viibin kusagil sellises kohas, tahaksin lennata, joosta, hüpata... Justkui iseenesest hakkavad mõtted ja pildid läbi pea kihutama, tuulekiirusel lendama, nii et neid on vahel üpris raske kätte saada...

Keskaeg on samuti väga suur inspiraator ja muidugi ei tohi unustada mütoloogiat ja krüptozoloogiat.

Kuidas Sinu looming ja Su argine "mina" kokku kõlisevad? Kas need kaks asja mahuvad hästi ühe kesta sisse?
Minu looming ja mina ise oleme väga sarnased, kuid leidub ka erinevusi. Vahel mulle tundub, et mu looming elaks ise edasi, sel ajal, kui ma söön või puhkan... Vahel on aga selline tunne, et argine mina tahetakse kestast minema ajada, et nagu ruumist jääks väheks...

Sinu pseudonüüm - kust see pärineb? Omab mingit erilist tähendust sinu jaoks?
nimi maasicaz on tuletatud mu hüüdnimest, tegelikult see ongi mu hüüdnimi... njah, nagu igal heal lapsel on mitu nime, on ka minul, kuid ma ei tea nüüd kui hea laps ma olen...

selle nime pani mulle üks mulle väga kallis sõbranna, kes kahjuks minuga enam ühes koolis ei käi, vaid kõnnib vaikselt ülikooli radu pidi...

Lemmikraamatud-autorid?
"Vahtramäe Emil" on olnud läbi aegade lemmik...
"Libahunt", "Tasuja" ja "Meelis" on eesti autoritelt väga muljetavaldavad...
Meelepärane on Lloyd Alexandri, Gerald Durreli, Jack London, William Butler Yeats, Agatha Christie, Stephen Kingi, Sandra Browni jpt looming.

Jubedalt meeldis "Näeme veel, Simon", seda raamatut lugedes sain naerda kui ka kõvasti nutta. Vaat see oli võimas elamus!
"Kurjus" oli väga vägivaldne, kuri raamat, kuid see-eest hea teos.
"Anna Cotmani protsess" oli ka huvitav, selline põnev ja omapärane kirjutis.

Mis oli viimane raamat, mida lugesid?
Emmmm... oli küll raamat, kuid mitte nii põnev kui oleksin oodanud... sopakas. Nime kahjuks ei mäleta ja ma pole kindel, kas see oligi kahjuks, sest eks need raamatud on nii sarnased ja sisugi on sama, et kõik ei jää meelde ja varsti on viimatigi loetud romaan ununenud.

Kui ühel hetkel tuleks käsk kõrgemalt ja ütleks, et Sa oma ülejäänud elu peaksid mõne loomana elama, siis kellena? Miks?
Kui saaksin valida, mis loomake ma oleks, oleksin ma ükssarvik või siis valge tiiger, põhjust ei tea... aga võibolla seepärast, et nad mõlemad on nii puhtad ja ilusad loomad... mine sa hullu tia ;)

Ja traditsiooniline küsimus: mida võtaksid kaasa üksikule saarele?
Ma kartsingi, et kunagi see küsimus pinnale kerkib, no ja eks ma olen siis hoolega mõelnud ja puurinud, mida ma siis õieti sinna üksikule saarele kaasa võtaksin...
1. võtaksin mõnusa ja hea kaaslase, kellega ehk kunagi peret luua, kui ma peaks juhuslikult kümneteks aastateks sinna jääma, kuid kui ei jää, siis seltsiline on olemas ja ei lähe piast hulluks ää ;)
2. võtaksin millegi, mis jääks mulle meenutama mu perekonda, sõpru ning teisi lähedasi. Mingisugune ripats või midagi.
3. palju paberit ja pliiatseid, võite isegi arvata, mille jaoks...

Mis tulevikus saab? Või mida Sa praegu loodad, et tulevik tooks?
Olen mõelnud, et lähen midagi edasi õppima kuhugi, kuid pole veel otsusele jõudnud kuhu ja mida... kuid ühele asjale jään kindlaks - et tulevikus tahaksin muu tegevuse ja elukutse kõrvalt tegeleda ka ramatute kirjutamisega, sest see on mulle külge kasvanud ja sellest pole nii kerge vabaneda...

Olen mõelnud, et võiks tulevikus mõnele bändile või lauljale laulusõnu kirjutada, see oleks väga suur väljakutse ja üks eluunistuse täitumine, kui peakski kunagi niimoodi juhtuma...