Minu jaoks on siin nii palju agasid. Meie vanusevahe on 12 aastat, mis on minu jaoks täitsa suur vanusevahe. Aga on ju ütlus, et armastus ei küsi vanust. Asi on nüüd siis nii, et tema on vist ikka väga armunud, aga enda kohta ma ei oska midagi öelda. Ta sõbrad on ka mulle mitmeid kordi öelnud, et ma meeldin talle väga palju jne. Mida teha? Kas on võimalik, et ma ei armugi temasse ja kas peaksin selle tutvuse arengu katki jätma?

Kuigi siis, kui me koos oleme, on mul temaga hea, ma mõtlen tema peale. Kuid siiski piinab mind koguaeg see, kas peaksin talle ütlema, et meil ei tule midagi välja või peaksin ootama ja vaatama, kuidas asjad arenevad. Selles olen ma 90% kindel, et tema on kõrvuni armunud. Tema tahaks minuga koguaeg koos olla, aga mina tahaks liikuda edasi vaikselt.

Ta kutsus mind kaasa tuleval nädalavahetusel ühele koosviibimisele, kus on minule kõik täiesti võõrad inimesed. See asub teises maakonnas, mis tähendab seda, et jääme ööbima hotelli. Kui ma läheksin, siis tuleks meil veeta öö koos. Arvatavasti ei jääks see öö lihtsalt üksteise kõrval magamiseks, vaid seal toimuks midagi. Kuid see oleks minu jaoks liiga kiire samm. Samas, kui ma talle ütleks, et ma ei taha temaga veel seksida, võib ta praegu rääkida mulle üht, aga see, mis siis sellel ööl juhtuda võib, võib hoopis midagi muud olla.

Mul on kahjuks ennegi nii juhtunud. Just enne temaga tutvumist juhtus mul selline halb öö olema ühe teise mehega, et pidime lihtsat "juttu ajama" (ühes hotellis), aga vaatamata minu vastuhakkamistele ja soovist ära minna, toimus see ikkagi. Nüüd on mul kerge kartus selle koosviibimise ees: äkki läheb seekord jälle nii, et mina ei taha, aga ikkagi see juhtub. Mul on sellest viimasest ööst selle teise mehaga halvad mälestused ja ma ei ole veel valmis selleks. Ja võib-olla on see uus mees ainult huvitatud sellest, et saaks minuga öö veeta ja siis ütleb mulle "adjöö".

Ma ei taha sellest sõbrannadega rääkida, tahaksin sellele teemale vastust kelleltki täiesti võõralt, sellepärast siia ka kirjutsain. Veel see, et kui me telefonis vestleme ja ka koos oleme, siis ma tunnen kohati, et mul ei ole temaga millesti rääkida. Oleme lihtsalt vaikuses ja siis küsime või ütleme midagi suvalist, et ei oleks seda vaikust. See 12 aastat meie vahel annab vist tunda. Kuid samas ma olengi selline vaikne ja tagasihoidlik tüdruk. Mul võtab päris pikalt aega enne, kui ma ennast kellegile avan.

Üks nendest paljudest agadest on ka see, et tal on elukaaslane olemas, aga tema jutu järgi jätaks ta oma naise, kui mina oleksin valmis temaga suhet looma. See tekitab minus veel omakorda süümepiinu, sest ma ise vihkan täiega sellist käitumist, kui keegi, kes on suhtes, litutab ringi teise inimesega. Kusjuures ta on uskumatult aus minuga, ta on mulle endast nii palju rääkinud, aga mina olen nagu oma kaitsekilbis - olen talle endast nii vähe rääkinud. Mul on veidike selline kartus, et äkki ta tahab mind lihtsalt ära kasutada. Saada vaheldust oma naisest ja siis, kui on piisavalt vaheldust saanud, saadab mind pikalt.

Ma küsisin ka, et mida otsib temavanune mees minusugusest 20a tüdrukust. Ta arvas, et oleks hea proovida, et äkki olen parem, huvitavam. Mida küll teha? Olen mõelnud, et kui ma saadaks ta nö pikalt, siis ma hakkaks teda igatsema, aga samas nagu seda väga tugevat tunnet ka ei ole veel tekkinud, et tahaks teda koguaeg näha, nagu tema mind tahab. Kas see üldse tekib?

Milvi, 20

Dr. Noormann vastab

Kõik need kahtlused reedavad, et sa pole selleks suhteks valmis ja ennast sundida või teise sunnile alistuda on psüühiline vägistamine. Nii ongi kõige ausam vastata, et Sa pole selleks suhteks valmis ja vajad aega. Kui ta keeldub Sulle aega andmast või jätkab Sinu veenmist, on see märk, et ta tegelikult Sinust ei hooligi või et tema egoism on armastusest tugevam.

Vanusevahet iseenesest karta ei tasu – probleemiks võib saada hoopis vanusevahest tingitud suhtlematus ja huvide ning sõpruskonna erinevus. Tegelikult on see tema probleem, kui teil millestki rääkida pole. Tema on ju 20nene olnud, Sina 32ne mitte ja seega peaks tema suutma valida teile mõlemale arusaadava suhtlemise sisu ja vormi, mitte Sina. Selles näen teie võimalikke suhteid ohustavaid ebakõlasid.

Abielus mehega suheldes on alati õigus kahtlustada selle suhte mitte alternatiivset, vaid kompensatoorset sisu. See tähendab, et Sa pole tema plaanides mitte uue võimaliku elukaaslase rollis, vaid just tema abielu päästmise rollis, kui püüab selle armukese suhtega täita lünki, mis tal oma abiellu on tekkinud. Paljud mehed püüavad oma abielu hallust ja tuimust kompenseerida abieluvälise suhtega ja abikaasast lahutamiseks ei näe mingit põhjust.

Teie Dr. Noormann

Jaga
Kommentaarid