Kuidas leidsid tee tippspordini?
Mu ema oli sportlik ning tegeles korvpalliga. Mina hakkasin korvpalli mängima teises klassis ja paar aastat hiljem linna kolides leidsin purjelaua. Mu õde ja üks klassiõde tegelesid purjelauaga ning nii tekkis endalgi huvi.

Korvpalli puhul ei meeldinud enne võistlusi tekkiv võistlusnärv. Seevastu tundus purjelaud mulle juba kaugelt selline chill ala – samas on nüüd vastupidi. Juba pärast esimest hooaega olin purjelauaga sõitmises tüdrukutest kõige parem. Kui ma midagi teen, siis tahan selles ka hea olla. Esimesel aastal olin ma terve suve vee peal ja alati peaaegu terve päeva – nii see vorm ja oskused tulid.

Kuidas leidsid tee loodusteadusteni?
Huvi tekkis gümnaasiumi lõpus, aga siis ma ei teadnud, et saan seda nii süvitsi õppida. Õppisin keskkoolis reaalklassis. Mulle meeldisid bioloogia ja keemia. Nendes ainetes tegin ka lõpueksamid ja mõtlesin, et miks mitte neid alasid edasi õppida. Mida rohkem ma bioloogiat ja keemiat ülikoolis õppisin, seda rohkem hakkas see mulle meeldima.

Kuidas saavutad ajalise tasakaalu?
Sügiseti käin täiskoormusega ülikoolis. Pärast Rio olümpiamänge oli mul pooleaastane puhkeperiood, kui käisin ainult sisetreeningutes. Sügissemestrit oli suhteliselt lihtne planeerida, sest siis oli põhifookus koolil.

Kevadsemestril käin hommikuti trennis ära ja siis õpin. Kevadsemestril võtsin loenguid maksimaalselt kaks korda nädalas ehk umbes poole koormusega. Kõike peab planeerima lihtsalt. Enesedistsipliini on vaja – kui oled selle aja endal määranud õppimiseks, siis tuleb seda kasutada.

Miks just Tallinna ülikool?
Otsustasin Eestisse tagasi tulla, sest õppisin ja elasin viis aastat Taanis. Kodus on parem oma föderatsiooniga kontakti hoida ning sponsorite ja kõige muu tippspordiga kaasnevaga tegeleda. Võistlustel on samuti parem käia.

Eestis on mul abilised ja toetajad, kes tulevad kasvõi lennujaama vastu. Veel avastasin, et Tallinna ülikoolis saan oma erialal magistrikraadi teha ja tasuta õppida, seega ei näinud põhjust, miks mitte tulla. Oli väga mugav koju tagasi tulla.

Tallinna ülikooli leidsin ma puhtjuhuslikult. Ei arvanud, et Tallinna ülikoolis on selline loodusteaduste programm. Esialgu olin kahevahel, kas minna õppima geenitehnoloogiat TTÜsse või otsida midagi muud. Nii avastasin enda jaoks Tallinna ülikooli bioloogia magistriprogrammi molekulaarse biokeemia ja ökoloogia õppekava.

Vestlusel nägin loodus- ja terviseteaduste instituudi suuri biokeemia laboreid ning see oli mulle suur üllatus. Ma ei uskunud, et siin on nii uued ja hästi varustatud laborid.
Molekulaarne biokeemia on väga põnev – see on meie elu molekulaarsel tasandil. Loengus õpitu põhjal saab teha lihtsaid seoseid päriseluga. See on minu jaoks väga põnev.

Millised on plaanid pärast õpinguid?
Tahaksin proovida erialast tööd. Midagi sellist tahaks kindlasti teha pärast Tokyo olümpiamänge. Võimalik, et töötan kusagil laboris ja tegelen mingi huvitava projektiga. Seda ma veel ette ei tea.
Olen mõelnud võib-olla õpetada pärast õpinguid paar aastat. Tahaksin proovida, aga samas ma ei tea, kas mul on piisavalt kannatust.

Mida huvitavat oled õpingute käigus kogenud?
Bakalaureuseastmes Taanis tegelesin seasüdametega. Minu bakalaureusetöö oli südamest üht valku puhastada ja seda kristalliseerida.
Alguses oli vere lõhn eemaletõukav. Hiljem, kui olid juba proovid, mida uurida, oli kõik hästi. Tundus põnev, sest me tegelesime just südamehaigustega. Eluline seos on olemas. Ma tahaksin oma magistritöö teha seosese mõne omandatud või kaasasündinud haigusega.

Mida soovitad teistele sportlastele, kes kaaluvad ülikooli astumist?
Ütlen alati oma keskkooli lõpetavatele treeningukaaslastele, et tegelikult leiab ülikooli ajal aega nii trennis kui ka tööl käimiseks. Saab õppida, treenida ning kõiki asju korraga teha – lihtsalt tuleb oma aega planeerida.

Koolis saab õppida ka poole koormusega. Alati saab valida teatud aineid, mida ise kaugelt õppida ja ainult eksamil käia. Moodle keskkonnas on kõik materjalid üleval.
Mõttekas on õpinguid jätkata ka tippspordiga tegeledes. Kui ühel hetkel lõpetad spordi ja lähed täiskoormusega tööle või kooli, siis võib üleminek päris raske tunduda.

Jaga
Kommentaarid