Dr Noormann:

Neis asjus tuleb ikka nõu pidada oma südamega. Turumajandus on ilmselt ka meie tunnetemaailma sedavõrd mõjutanud, et mõõdame ka suhteid kvantitatiivsete määratlustega — rohkem ja kauem. Tegelikult on “käimine” seotud ikka eelkõige tunnetega ja kui näib, et armastad korraga kahte, siis
tegelikult ei armasta Sa kumbagi. Siis on nad Sinu mõistuse valiku järgi head kaaslased, meeldivad inimesed, sõbrad, võib-olla intiimsõbradki. Süda on tunnete jaoks valiv organ — sinna mahub ainult üks. See seletab armukadedust, armuvalu, suhete lõppemise traagikat jne. Sina neid mõtteid ilmselt veel ei mõtle, aga arutle nii, nagu samas olukorras abielueelikud — abielluda saab ainult ühega, aga kummaga neist?

Et “käimist” kahepoolseks paarisuhteks pidada, peab olema täidetud rida tingimusi. See ei saa olla vaid harjumuslik kaaslane peole, kinno, teatrisse, trenni või matkale minnes, vaid kahepoolselt kinnitatud suhe “me oleme paar”. Tavaliselt on selleks kinnituseks armastuseavaldus ja sellele
samaga vastamine. See kinnitus seob inimesed kohustusega teineteist usaldada, hoida teineteise saladusi ja olla teineteisele truu. Kunagi kinnitas inimesed sõnatult suhtesse ka intiimsus — suudlus ja
seksuaalvahekord, kuid tänapäeval on targem needki seigad sõnaliselt üle kinnitada.

Jaga
Kommentaarid