Adrenaliinivajadus

Põhja politseiprefektuuri kesklinna politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Katri Kaskla sõnul on põhjuseid, miks noored varastavad, mitu. Ka vanus seab tegudele erinevad motiivid ja põhjuseid võib otsida nii kodust kui ka sõpruskonnast.

„Üldjuhul on lastel vale arusaam, et suures kaupluses/kaubanduskeskuses ei pane neid keegi tähele ja keegi ei näe, kui nad midagi endale tasku või kotti poetavad,” räägib Kaskla ja märgib, et on ka neid, kes teevad seda põnevuse pärast, et adrenaliinivajadus rahuldada.

Konstaabel peab ka võimalikuks, et nooremaid lapsi sunnivad juba natuke vanemad lapsed. „Siinkohal tuleks vanematel kindlasti oma lastele selgitada, kuidas käituda tohib ja millised on nende tegude võimalikud tagajärjed.”

„Sotsiaalsete normide omandamine, lapse moraalne areng toimub väliskeskkonna mõjul. Vanemate ülesanne on teha lapsele selgeks, et teiste asjade võtmine ei ole õige,” kinnitab lastepsühholoog Viktoria Saat ja lisab, et laps hakkab teadlikult sotsiaalsetele normidele alluma 6-7 aasta vanuses.

Tallinna Ülemiste keskuse Sportlandi juhataja Sirli Saarmaa peab varastamise põhjuseks kõige enam just halba kodust kasvatust. „Võimalik, et noored teevad seda ka lihtsalt taskuraha saamiseks.” Spordipoe juhataja usub samuti võimalusse, et nooremad võivad juba vanemate laste käsul röövreide sooritada.

Esimene reaktsioon on eitamine

Sirli Saarmaa sõnul läheb nende poes õnneks vaid kaks kuni neli vargust kuus. „Enamus varguskatsete sooritajatest ongi lapsed ja noored,” märgib Saarmaa. Domineeriv vanuseaste on 16-17 eluaastat.

„Meie anname turvamehele märku, et poes on eeldatavasti varas. Turvamees võtab ta siis rajalt maha, viib turvaruumi ja kontrollib üle. Juhul, kui tema juurest leitakse ese, mida ta varastada püüdis, kutsutakse ka politsei,” selgitab Saarmaa poevaraste tabamise süsteemi.

Vahelejäämisel on esimene reaktsioon ikkagi eitamine. „Kui toode nende juurest leitakse, siis ei jää muud üle, kui üles tunnistada,” järeldab spordipoe juhataja. „Isegi kui noor oma tegu kahetseb, siis poe personali ja varga vahel ei saa mingit kompromissi olla. Juures peab viibima kas siis turvavanem või politsei.”

Varastamine muutub harjumuseks

„Kõige rohkem panevad muretsema vargused, mis toimuvad väljaspool kodu ning korduvad tihti. Sellest võib saada emotsionaalsete probleemide üks leevendamise viis, mis muutub harjumuseks,” kirjeldab lastepsühholoog Viktoria Saat võimalikke tagajärgi.

Põhjused, mis noorukit varastamisest loobuma sunnivad, on suurema tõenäosusega vastandlikud nendele ajenditele, mis sellele tõuget annavad. Viktoria Saat ütleb, et ilmselt ei hakka näppama need lapsed, kes oskavad oma soovi ohjeldada ja kellel on piisavalt arenenud tahtejõud ning moraalsed arusaamad. Samuti hoiduvad võõraste asjade ebaseaduslikust omandamisest need, kes on enesekindlad ja oskavad öelda „ei” ning kelle emotsionaalsed ja füsioloogilised vajadused on piisavalt hästi rahuldatud.

Kui laps on hakanud varastama, siis tuleks kindlasti just vanematel psühholoogi poole pöörduda. „Tuleks meeles pidada, et varastamine ja muu ebasotsiaalne käitumine on tihti sügavamate probleemide nähtav osa,” selgitab Saat. „Psühholoogi abiga on võimalik uurida, mis on sellise käitumise põhjused ning leida viise lapse abistamiseks.” Omal initsiatiivil leiavad professionaali juurde tee noored, kes on ise valmis rääkima võimalikest probleemidest: halvad suhted vanematega, sõpradega, üksindus, ebakindlus, stress jne.

Lastepsühholoog Viktoria Saat toob välja varastamise põhjused:

*Tugev soov omada midagi hoolimata normidest ning südametunnistusest

Ilmselt paljudel meist on olnud tugev soov omada midagi, mis ei kuulu meile. Laps või nooruk võib varastada, sest see tundub kerge, aga ennast tagasi hoida on raske. Nad teavad, et teiste asjade võtmine ei ole hea, kuid keeruline on kiusatusele vastu panna. Sellistel vargustel ei ole tavaliselt suuri tagajärgi ning reeglina need ei kordu.

*Reaktsioon traumale

Tõsisemalt peaks muretsema hakkama, kui laps aeg-ajalt varastab raha või esemeid, mis kuuluvad tema vanematele, sugulastele, peresõpradele. Psühholoogilised uuringud näitavad, et varastamine on lapse reaktsioon traumaatilistele elusündmustele. Peredes, kus selline laps kasvab, on suhted pereliikmete vahel reeglina emotsionaalselt külmad, laste vajadustega arvestatakse ebapiisavalt. Vargus või muu ebasotsiaalne käitumine on antud juhul kui abikarje ja põhjuse peaks otsima uurides lähemalt last ümbritsevaid suhteid.

*Eneseteostamise viis

Vargus kui eneseteostamise viis viitab samuti lapse emotsionaalsete probleemide olemasolule. Ebaseaduslikult omandatud raha ning asjade abil püüab laps saada tähelepanu ning loodab heale suhtumisele ja sõprusele. Noorukieas kui sõprade arvamus ning gruppi kuulumine muutub väga tähtsaks, võib nooruk varastada, et teiste silmis cool olla. See juhtub siis, kui grupi väärtuste nimekirja kuulub ka julgus reegleid rikkuda ning seda ka vargusega tõestada.

• Politsei andmetel oli käesoleva aasta esimese üheksa kuu varavastaste kuritegude arv 23 763, millest vargusi 19 740. Alaealiste poolt sooritatud varavastaste tegude arv oli 1600, millest 1099 moodustasid vargused. Kõige enam meeldisid noortele pikanäpumeestele just kaubandusettevõtted, mis langesid varguse ohvriks 300 korral.

• Küll aga võrreldes eelmise aastaga on olukord paremaks läinud, sest sama perioodi lõikes langes varavastaste kuritegude arv 27 700lt 23 763ni, mis protsentuaalselt oleks 14,2 %. Kuritegude arvust moodustasid vargused 23 045, millest 1382 oli toime pandud alaealiste poolt. Eelmisel aastal varastasid noored poodidest 355 korral.

• Karistada ehk väärteoprotokolli saab teha lapsele, kes on vähemalt 14-aastane. Kui vargus ületab 1000 krooni, on juba tegu kriminaalasjaga ja alustatakse kriminaalmenetlust.

• Aastas korduvalt varguselt tabatud noort ootab hoolimata summadest kriminaalmenetlus. Väärteomenetlust ei saa algatada alla 14-aastase lapse puhul, sest nii noor ei ole veel süüvõimeline. Sellistel juhtudel saadetakse materjalid alaealiste komisjoni ja karistus määratakse nende poolt.