Noortekeskus - asjalik asutus või raha raiskamine?
Olen pärit väikesest maakohast. Asula, kus on kool, lasteaed, pood ja postkontor. Suurt midagi seal teha ei olnud. Talvel sai kelgutamas käia ja lumesõda mängida, suvel niisama aega surnuks lüüa. 7-8 aastat tagasi muutus noorte elu külas aga hoopis sisukamaks. Nimelt asutati meie kodukohta noortekeskus.
See oli aeg, mil arvuti ja internett olid luksuskaubad. Kaugeltki mitte ei olnud nii nagu praegu, et igalühel kodus arvuti jms. Noorem põlvkond tolknes niisama mööda küla ringi ja lõhkus ajaviiteks näiteks laululava. Aga ega muud sel teha polnudki. Kool ja kodu - see oli kõik. Ühel päeval aga valmis noortekeskus ning see tõi külaellu hoopis teised tuuled.
Esialgu oli eufooria suur. Noored lausa kaklesid, et kes mida teha saab, kuna ruumi ei olnud just väga palju ja kõik tahtsid vabal ajal midagi huvitavat teha. Kõige suuremad järjekorrad olid loomulikult arvutite ja koroonalaua taga. Sellised asjad olid üsna haruldased ja ootamine oli seda väärt. Ajapikku jäi rahvast vähemaks, aga neid oli siiski piisavalt, et hoida keskust pidevalt töös.
Ühtäkki oligi toimunud kardinaalne muutus. Küla vahel ei olnud enam igavusest kive pilduvaid noorukeid ega huligaanitsevaid jõmpsikaid. Selleks ei olnud enam lihtsalt aega. Peale kooli joosti ruttu koju, söödi kõht kõvasti täis ja lipati noortekasse. Ning terve õhtu oli sisustatud.
Niimodi mõjus noortekeskuse ehitamine väikeses maakohas. Linnas on loomulikult lugu teine. Tegevust on kuhjaga rohkem. Kuid siiski. Kes trennis ei viitsi käia, mingeid huviringe ei ole, on aega jalaga segada. Niisiis veedetakse aega kaubanduskeskustes hängides ja tänavatel uidates. Aga noortekeskused on asja muutnud. Kui mitte just palju, siis tsipakene siiski. Ja linnade noortekates on ka tegevust rohkem. Tavaliselt on olemas isegi piljard, mida meie vald kahjuks lubada ei saanud. Noortekasse lihtsalt tahetakse minna, kuna seal on palju põnevam kui niisama linna peal tuiata.
Noortekeskused lähevad noortele hästi peale. Juhatajad ja valvajad on seal samuti tavaliselt noored, kellega saab normaalselt juttu puhuda, mitte ei ole vanaätt, kes iga liigutuse eest sõimurahet lennutab. Kõik tuttavad ja sõbrad on ühes kohas koos. Tänavatel jõlkumist on vähemaks jäänud ning noortel on tegevust küllaga. Võiks öelda, et see on mõne jaoks lausa paradiis. Lihtsalt teed seda, mis meeldib, kuulad muusikat, mängid piljardit või lauamänge, vaatad filme või logeled niisama.
Ja kui mõelda lapsepõlvele, siis tulevad ikka ette pildid ringi jõlkuvatest poisikluttidest, kellega kõik tahtsid sarnaneda. Noortekas lõi aga võimalused, kus üksteise võidu lõhkumise asemel sai mõõtu võtta erinevatel võistlustel ja turniiridel. Eks loomulikult jääb neidki, kes veel 20-selt tänavail ringi ajavad ja sigadusi teevad. Kuid kindlasti on neid palju vähem, kui 15 aastat tagasi, mil tuli end just lollustega lõbustada.
Kokkuvõttes arvan siiski, et noortekeskused on igati kasulikud ning valikud. See ei ole maha vistaud raha vaid investeering tulevikku. Eriti suurt tulu on noortekad toonud just kohtadesse, kus tõesti ei ole mitte midagi muud teha kui ajaviiteks lõhkuda. Kui olin umbes 10-12 aastane, siis oli meil suureks lõbuks õhtupimeduses inimestele akna taga kolli teha. Vanemad inimesed oli ikka päris hirmul. Aga kuidagi tuli ju end lõbustada. Õnneks muutis noortekeskus asja ning hirmutamise asemel mängisime mõnd arendavat mängu.
Reaalselt olen seda kõike näinud ja tundnud ning saan täpselt aru, milleks sellised asutused vajalikud on. Loodan, et neid luuakse ja arendatakse ka tulevikus!
