Olen punastamise tõttu hakanud seltskondadest eemale hoidma

Mure: Ma ei saa kuidagi üle punastamisest, tänu sellele ma olen väga hoidunud eemale seltskondadest. See on mu elus väga suureks probleemiks, mis puudutab kõike toimuvat mu elus, töös, inimestega suheldes ja kõike muud. See on liig mis liig. See pole vahest harva punastamine, vaid nö kogu aeg iga asja peale!!! Kas saab midagi teha, et see nii ei oleks? Ette tänades! Diana, 22.

Dr Noormann: Igasugune ootamatu situatsioon, üllatus, ehmatus, tähelepanu; aga ka valelt tabamine, tundepuhangud, häbenemine käivitab ajus reaktsioonina ärevuse. See omakorda mõjutab südant aktiivsemaks muutuma ja kuigivõrd suureneb ka punaste vereliblede osakaal veres. Kui süda saab ootamatu adrenaliinilaksu, siis peenemad veresooned ei suuda suurenenud verehulka läbi lasta. Näos, kõrvalestades, ka limaskestas on palju väikeseid veresooni ja otse naha all, mis verega täitunult läbi kumavad ja punastamisena silma paistavad. Meditsiiniliselt on see täiesti ohutu psühhosomaatiline reaktsioon ja ega selle vastu suurt midagi teha polegi. Ajapikku igasuguste olukordadega harjunult ei taba need inimest enam ootamatult ja üllatusena ning aju jääb rahulikuks ning kõik selle järelilmingud jäävad ära. Kui suudad, aitaks vaid ennast rahule sundimine ja olukordadele aeglasem reageerimine. Naistel on punastamise varjamiseks muidugi ka tohutu kosmeetiline arsenal kasutada.