Õpetavad arvutimängud kuuluvad nn tõsimängude kategooriasse. Nende loomise ajend on tõsine eesmärk: riigikaitse, tervishoid, linnaplaneerimine, turvalisus, aga ka õpetamine. Õpimängudes on kombineeritud õpieesmärgid või hariv sisu ja mängulised tegevused. Ei ole vahet, kas tegemist on laua-, rolli- või arvutimänguga. „Tänapäevases infoühiskonnas on just digitaalsed õpimängud populaarsust kogumas, sest nende abil on lihtne suurendada õpimotivatsiooni,“ ütleb Tallinna ülikooli tõsimängude lektor Martin Sillaots.

Õppeotstarbel loodud mänge on väga palju. Põhjalikuma ülevaate neist saab tõsimängude võrgustiku SEGAN kodulehe vahendusel.

Tõsimängude loomine pakub palju võimalusi uute ideede teostamiseks. „Kui kommertsmängude vallas on kõik justkui olemas, siis õpimängu loomiseks piisab, kui kombineerida olemasolevaid meelelahutuslikke väljakutseid harivate ülesannetega,“ selgitab Sillaots. Teisalt on samaaegselt köitvate, kuid õpetlike mängude loomine keeruline ning eeldab arendajate, disainerite ja pedagoogide tihedat koostööd.

Õpimängude loomist saab omandada Tallinna ülikoolis lühemal suvekursusel või mahukamas kaheaastases rahvusvahelises magistriõppe programmis – digitaalsed õpimängud. Õpingute käigus tutvutakse mängu kontseptuaalset kavandamist, loo jutustamist, graafilist disaini, programmeerimist ning kõike muud, mida on vaja mängu loomiseks ideest töötava prototüübini. Mänge arendatakse väiksemates meeskondades, mille liikmetel on erinev taust (programmeerijad, kujundajad, õpetajad jne).

Digitaalsete mängude loomist õpetatakse ka Tallinna digitehnoloogiate instituudi informaatika bakalaureuse õppekava ainete raames. Tegelikult õpetavad aga ka puhtalt meelelahutuseks mõeldud mängud – näiteks valikute ja otsuste tegemist ning julgust riskida, sest pakuvad turvalist keskkonda läbikukkumiseks. Ning kui tundubki, et mängus puudub õpetlik iva, siis vähemasti treenivad need aju ja käe koostööd.

Loe rohkem TLÜ kodulehelt.

Jaga
Kommentaarid