Piht koos masturbatsiooniga
Pihtimiskeskkond pihi.net võimaldab sul oma arvamust avaldada oma kodu hubasusest — ei mingit riietumist, ei mingit liikumisvajadust, isegi ei mingit preestriga suhtlemist. Istud arvuti taha toolile, toetud pehmele seljatoele, pistad käe püksi ja hakkad kirjutama oma kõige rõvedamatest mõtetest, mida kuulates isegi su kurt koer püksi teeks. Karm? Kaugeltki mitte. See on pihi.net.
“tulin üxkord talvel koolist koju ja räme põis oli. Niisiis tegingi püxi, a kuna oli talv, siis jäätus see ära. kodus emale ütlesin, et kukkusin koera pissi otsa.” pihtimus #8456
Kas näitab see Eesti inimese intelligentsi või portaali keskmise kasutaja vanusest tulenevat arenguhälvet, ei tea. Vastavalt portaali autorite väitele ei ole mitte mingit võimalust pihtijate ja pihkurite teoseid nende tegeliku isikuga siduda. Küll aga peab mainima kõikidele portaali praegustele ja endistele kasutajatele, et kui tegijatel ikka selline tõsine soov peaks olema, küll nad leiavad tagasitee ka teieni. Ainuke küsimus oleks — milleks?
“Viimak enne voodisse viskumist rahuldan ennast veelkord hea une eelduseks JA VALMIS.P.S: Olen 30 ja see on tõsielu.” pihtimus #524
Miks peaks keegi taolise teksti autorit teada tahtma saada? Mina isiklikult kohe kindlasti ei tahaks toda tüüpi tunda. Tee mida teed, aga mis hea pärast sa seda mingis portaalis reklaamima pead? Tõsi, tõenäosus, et teosed on pärit kellegi päris-elust, on imetilluke. Suurem osa nendest *pihtimustest* ei tundu just kuigi reaalsed. Ning kahju hakkab inimestest, kes ka tõesti oma arvates seal portaalis pihivad.
“Mulle meeldib urineerida kraanikaussi, eriti kellegil külas olles. /…/ olen naine.” pihtimus #6
Ära tuleb mainida, et enne pihtimuse lehele jõudmist vaadatakse need saidi moderaatorite poolt eelnevalt läbi. Kuigi jääb arusaamatuks, et miks. Arvestades saidile jõudnud *pihtimusi* ei ole siin küll mitte mingisugust vahet, kas seal vahel on mingi pooletoobine tüüp, kes preestrit mängib või mitte.
Samas peab aga kindlasti selle saidi autorile ka tunnustust avaldama. Kujutage endale hetkeks ette neid samu sloganeid Tallinna kahe miljonilise käimla seinal. Pigem olgu virtuaalne kui reaalne peldikusein.
Ja lugedes neid arvutuid selliseid-et-süda-läheb-pahaks pihtimusi tekib ka endal kõhtu selline imehea tunne — hakkad ennast kuidagi normaalsena tundma.