Ma ei pea ennast koledaks ja mitte-naiselikuks., mul on kursusekaaslaste seas, kelleks on valdavalt poisid, palju sõpru. Mulle on öeldud, et ma olen tore, tark ja sõbralik. Kuid millegipärast ei näe keegi minus naist. Isegi kui käin sõbrannadega väljas, saavad nemad komplimente ja neilt küsitakse telefoninumbreid, minuga suheldakse aga selleks, et minu sõbrannadega tuttavaks saada. Veel põhi- ja keskkoolis ma suutsin mõelda, et küll kõik läheb kunagi hästi ja mu ellu tuleb keegi. Kuid praegu on hirm, et kui absoluutselt keegi mind ei taha, kui ma ei saagi oma peret luua, võib elu mingil hetkel mõttetuna tunduda. Mariel, 23

Dr Noormann: Sind tundmata on mul raske Sulle konkreetset nõu anda. Aga prantsuse naiselikkusekasvatust appi võttes võiksin välimuse ja käitumise seoseid üldistada küll.

Naiselik suursugusus ja naiselik uhkus. Lihtsam on neid mõista vastandite kaudu. Suursugususe vastandmõiste on labasus, matslikkus, maitsetus, jämedakoelisus, pretensioonitus. Ja uhkuse vastandmõiste on madal enesehinnang, allaheitlikkus ja alandlikkus. Suursugusus on võime või oskus olla daam isegi selle sõna aristokraatlikus tähenduses. Ta ei madaldu kraaklema, ropendama. Uhkus on oma väärtuste tundmine, mitte uhkustamine, kahjuks võib uhkus tavakasutuses olla käsitletav upsakusena. Uhkus on enda omaduste üle uhke olemine, upsakus nendega kelkimine ja teiste alavääristamine.

Ilu ja salapära. Ilu on lihtne mõista glamuurina. Glamuur on väline sära ja väline sädelus, osavõtmatu, tundetu ilu. See on ka „jäine, tundetu“, mannekeenlikult universaalne ilu. Sellegipoolest on ilu pilgupüüdmise atribuut, kuid ilusaks teeb naise tema isikupära kaunistamine. Nii on see pigem karismaatilisus – sisemine ilu, meeldivus, ligitõmbavus. Nii pole tüdrukutel õige kurta, et on inetud oma liigsete kilode või kasvu pärast. Salapära on kõige naiselikum relv, sest käivitab meeste uudishimu ja huvi, vajaduse lähemalt uurida ja lähemalt teada saada.

Seksapiilsus. Sel sõnal pole otseselt seksuaalvahekorrale, seksuaalsele lodevusele või litsakusele viitamisega midagi pistmist. See on võime või oskus naiselikkusega ahvatleda, paljudes situatsioonides – näiteks riietuses ja maneerides - ka äärmuste kompamisega, ka provotseerimisega ennast vallutada.

Raskesti vallutatavus. Mehed tahavad tunda, et suhtesse pääsemine ja naise südame vallutamine on temalt vaevanägemist ja mehelikku pingutamist nõudnud. Seda on kergem mõista „alpinisti kompleksina“. Nii nagu alpinistid on enda üle uhked ikka kõrgete tippude vallutamise, mitte mätastel turnimise pärast, nii ka suhte loomisel võib noorhärra võitu liiga lihtsana tundes arvata, et see pole mitte minu mehelikkuse tõttu, vaid see tüdruk ongi kõigile kerge saak.
Kuid naise välimus ja käitumine ei tohi anda signaale, et ta ongi vallutamatu. See tähendaks siis suhtlemise külmust, vähest emotsionaalsust, tõrjumist, ligipääsmatuse rõhutamist.

Nendes viies naiselikkuse õpetuslauses pole veel juttu isiksuse psüühilistest omadustest, vaid pigem baasomadustest või oskustest, millega noor naine peab „abieluturule“ tulema.

Jaga
Kommentaarid