Miks valisid kokaameti?

Koka eriala valiku kasuks otsustasin juba üsna noorelt. Põhikooli õppekava nägi ette, et samal ajal, kui tüdrukutel on käsitöö- ja kokandustund, olid poisid tööõpetuses. Tundsin, et tahaksin väga kaasa lüüa kokandustundides. Vanemate ja õpetajate abiga lükkasime Aruküla põhikoolis käima poiste kokandusringi. Algselt võttis sellest osa kümme poissi, kuid iga aastaga see arv kasvas. Peale põhikooli hakkasin keskkooli kõrvalt kokana töötama ja veendusin järjest rohkem, et see on minu unistuste amet. Kokatöö kõrvalt proovisin kätt ka restoraniteenindajana ja avastasin, et mul tuleb suurepäraselt välja ka suhtlemine klientidega. Hetkel töötan nii koka kui ka restoraniteenindajana.

Mis on Sinu ametite suurimad plussid?

Kokatöö suurim pluss on kindlasti võimalus saada osa väga paljudest huvitavatest maitsetest. Igapäevaselt saab valmistada klientidele head toitu ja see teeb mulle endale kõige rohkem rõõmu.
Restoraniteenindajal on suurepärane võimalus luua inimese päeva üks tipphetk. Kui muidu võivad päevad olla hallid ja üksluised, siis just lõuna- või õhtusöögil saab hea teenindaja tuua naeratuse kliendi suule. Lisaks muudab köögist tulev imehea toit kogu päeva säravamaks.

Kuidas kokaks õpitakse?

Kokkade õppetöö ja inimeste ettekujutus sellest on sageli väga erinevad. Enamus meie teooriaõppest möödub arvutades ja paberimajandust lahates. Iga uue toiduga kaasneb suur hulk pabereid, kus tuleb väga täpselt välja tuua — millega on tegu, kuidas seda tehakse, millest seda tehakse, miks seda tehakse, palju sisaldab eine toidu- ja toitaineid. Kõik see nõuab täpseid teadmisi toiduainetest ja erinevatest arvutiprogrammidest. Kuid vaatamata kogu paberimajandusele, on just praktiline õpe see, mida iga õpilane tegelikult naudib. Tallinna Teeninduskooli uued õppeklassid pakuvad õpilastele väga palju võimalusi enesearendamiseks. Lisaks sellele sisaldab õppekava ka praktikat tööandja juures, mida läbitakse kas isevalitud või kooli välja pakutud toitlustusfirmas.

Milliseid oskusi/teadmisi oli vaja sisseastumisel?

Kõige esimeseks asjaks oli intervjuu erinevate kutseõpetajatega, kus pidi ennast tutvustama ja näitama oma motivatsiooni. Minul oli teine ülesanne praktiline, kus tuli ära tunda erinevaid toiduaineid ja kaaluda välja paberil antud kogused. Otse põhikoolist tulnud sisseastujatel on palutud valmistada kohapeal ka kaks portsjonit putru.

Millised on Sinu väljavaated, kui oled kooli lõpetanud ja kuhu tahad jõuda?

Peale koka eriala lõpetamist tahan kindlasti veel edasi areneda, kuid täna on veel vara öelda, millises valdkonnas. Tahtmist ja motivatsiooni on mul küllaga, et õppida, täiendada ja ennast arendada. Tahan kõigepealt selgusele jõuda, milleks olen võimeline. Peale seitset aastat töötamist toitlustuses, tunnen ikka veel sama vaimustust, mida tundsin tööle asudes. Igapäevased väljakutsed annavad motivatsiooni ja tahtejõudu ainult juurde. Tulevikus näen end pigem juhina, et saaksin inimestega suhelda ja lahendada probleeme. Tahan anda teistele edasi teadmisi ja nippe, mida olen aja jooksul omandanud. Juhina soovin luua keskkonda, kus igapäevane töö sujuks paremini, töötajad tunneksid ennast hästi ja oleksid alati motiveeritud, et üheskoos võtta vastu uusi väljakutseid ja katsumusi.

Milliseid praktikaid oled Sa läbinud?

Praktikal olen püüdnud saada võimalikult palju erinevaid kogemusi. Kolme ja poole kooliaasta jooksul on mul olnud võimalus töötada nii suurköögis, pubis, kohvikutes kui ka peenemates restoranides. Välismaal pole ma praktikal käinud, kuid arvan, et kui selleks avaneb võimalus, siis tuleks kindlasti minna ja vaadata, kuidas välismaal toimivad köögid ja teenindus.

Millistel kutsemeistrivõistlustel oled osalenud?

Esialgu olen võistelnud ainult teenindusvõistlustel. Koolisisestel teenindusalastel võistlustel olen saanud nii kolmanda kui ka esimese koha. Eesti meistrivõistlustel sain 2012. aastal seitsmenda koha ja 2013. aastal võitsin esikoha. Lisaks sain Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Assotsiatsiooni korraldatud rahvusvahelisel kutsevõistlusel hõbemedali.

Kuidas end võistlusteks ette valmistad ja miks võistelda?

Kindlasti on võistlusteks ettevalmistumisel suur osa koolil. Erialaõpetajad näitavad väga palju uusi nippe ja jagavad soovitusi, kuidas erinevaid olukordi või ülesandeid lahendada. Endal tuleb hoida õpitu meeles, pea selge ja tuju hea.

Kutsemeistrivõistlused annavad juurde väga palju enesekindlust, julgust, kogemusi ja avardavad silmaringi. Võistlussituatsioon on pingeline, sest võistlejat jälgivad nii kohtunikud kui pealtvaatajad, kuid samas saab näha kaasvõistlejate lahendusi ja töövõtteid. Seega pean seda suurepäraseks kogemuseks, mis kindlasti aitab mind erialaselt.

Milline on hea klient?

Ütlemist “klient on kuningas” saab tuua väga hea näitena. Hea kuningas saab aru, et iga inimene võib eksida. Ta ei oota teenindajalt midagi ebareaalset. Ta tunneb rõõmu, kui tema heaks midagi hästi tehakse ning premeerib töötajat, kes on teinud midagi suurepäraselt.

Milline on hea teenindaja?

Hea teenindaja peab teadma ja tundma kõiki tööga seonduvaid reegleid ja pöörama erilist tähelepanu hügieenile. Esmalt tuleb välja näha korrektne ja puhas, et klient tunneks end mugavalt ja usaldaks sind. Väga tähtis on toitlustusasutuse puhtus ning kindlasti ka igasugune toitude ja jookide õige käsitlemine. Ülioluline on teenindaja suhtlemisoskus ja positiivne hoiak, mis paljuski ei ole õpitav, vaid tuleneb pigem kasvatusest. Hea teenindaja naudib tööd klientidega ja iga arusaamatuse korral, leiab kõiki osapooli rahuldava lahenduse.

Mis on Sinu suurim unistus?

Kuna mulle meeldib Eestis elada, siis on minu suurim unistus omada edukat toitlustusasutust just kodumaal.

Miks soovitad noortel õppida kutseõppes?

Kutseõpe pakub sulle võimalust õppida amet selgeks tasuta. Kindlasti leiab pea igaüks kõigi pakutavate erialade seast just oma unistuste ameti. Õpingute käigus on suurem rõhk praktikal ning lisaks keskkooli tunnistusele saad ka ameti ja oskused kogu eluks. Arvan, et kutseharidus annab võimaluse saada oma ala tunnustatud profiks.