Psühholoog selgitab, mis on intiimsuspiir ning millist rolli see meie elus mängib

Mure: Tere. Mul on selline mure ,et olen oma poisigi olnud koos 2 kuud. Ta töötab Soomes ja käib 2 korda kuus Eestis. Kui temaga väljas koos olen on kõik korras, aga kui me kahekesi oleme, siis kardan tema kaisus olla ja teda puutuda. Milles võib asi olla ja kuidas ma seda saaks muuta? Marika, 17.

Dr Noormann: See piir, mida me kõik eri olukordades kardame või häbeneme eneseväärikust kaotamata ületada, on intiimsuspiir. Sinna kuulub käest kinni hoidmine, embamine, kallistamine, musi, suudlemine, kaisus olemine, seksuaalvahekord.

Küllap oled märganud, et isegi kättpidi teretamine on päris võõristav tegevus ja sunnib teatud eneseületamisele. Kodanikukäitumisega me seda seletada ei oskagi, aga meie organismi keemiliste protsesside seisukohalt on kehalise kontakti ilmingutel murdeline tähendus – käivitub hormoon oksitotsiin, mis otsustab keha sisetundelise määratluse – meeldib-ei meeldi. Ebameeldival inimesel me end puudutada ei tahagi lasta ning teise inimese alandamiseks püütaksegi vägisi kehakontakti peale suruda – alates käperdamisest kuni kinnihoidmiseni ja vägisi võetud musini. Isegi kehakontaktiga paaristants määrab tihti partnerit lähemalt tundmata tema olemuse meeldivaks või ebameeldivaks. See hormoon levib ka keemilise pilvena inimese läheduses ning nii võib ka teise inimese lõhnana tajutav mõju märgatav olla.

Intiimsuspiir on nagu uks meie kodu privaatruumidesse ning võtme andmine selle ukse avamiseks sunnib nagu mõtlema, kas mul kõlbab neid ruume teisele näidata nii, nagu need on, kas ma olen valmis neid kellegagi jagama. See on häbenemine. Aga teisalt on ka hirm, et järsku tuleb ta poriste saabastega sinna trampima?

Inimese intiimsus on väga suuresti ka tema eneseväärikuse peidupaik, mille rüvetamine on nagu millegi väga salajase ja väärtusliku hävitamine. Nii juhtub näiteks vägistamise või isegi soovimatu seksuaalvahekorraga, mis toob sageli kaasa viha just iseenda vastu. Nii on intiimsuspiir ka hingeline enesekaitse ja me peame täiesti kindlad olema, et me tahamegi olla kellegi ees kaitsetud ja see seisund sarnaneb ka hüppega vette tundmatus kohas –nii riskimise kui turvatundega.
Kui oleme ennastunustavalt armunud, on see uks sageli lausa pärani armastatu ees.

Sa oled oma poisiga koos olnud 2 kuud ja kohtute 2 korda kuus. Siis on sellest 4 kohtumisest kindlasti vähe, et selle intiimsuspiiri ületamine võimalikke psüühilisi vääritimõistmisi kaasa ei tooks.