Tahad, et õpilastel läheks hästi ja et kõik sujuks libedalt? Viis nippi, kuidas moodsalt õpetada

Näpunäited pole ilmselt ühelegi õpetajale päris uued, kuid väike värskendus kulub ikka aeg-ajalt marjaks ära.

1. Pööra klass ümber!

Kellel on tunnis otsasine higine – sinul või õpilastel? Kuulamine ja materjali läbikirjutamine on vähem tõhusamad õpiviisid kui (loetu põhjal) tegutsemine, läbiproovimine ja katsetamine. Vahel piisab tunni täitmiseks vaid ühest huvitavast küsimusest, millele õpilased vastust peavad otsima, uurima ja aru pidama ning järeldusteni jõudma.

Püüa ka vältida igale küsimusele vastamist või pidevat töö kõrvalt juhiste ja näpunäidete jagamist, mis võib õpitud abitust kasvatada. Ära rutta vastama, oota kas või 10–20 sekundit, küll õpilased ise nuputavad. Mida vähem ette ütled, seda toimekamaks ja taibukamaks saavad sinu õpilased.

Ümberpööratud klassi meetod aitab ka tööde tagasisidestamisel. Et töid ei kuhjuks liiga palju, mõtle välja hindamisviise, mille käigus saavad õpilased ise üksteist hinnata. Nii harjuvad nad konstruktiivselt tagasisidet saama ja andma ega häbene ka üksteisele töid esitada.

Töödes vigade parandamise asemel hoopis markeeri veakohad. Anna tööd tagasi ja suuna õpilased uurima, mis läks valesti, ja lase esitada vigade analüüs. Alles seejärel saad sina anda hinnangu kogu panusele. Nii õpib õpilane protsessist ja on rohkem rakkes.

2. Kordamine on tarkuse ema!

Kas oled kuulnud end klassi ees ütlemas: „Kuidas te siis ei mäleta? Me ju oleme sellest varem rääkinud.“? Kahjuks jääb kuuldust meelde 20% ja 80% vajub unustusse. Üleüldse vajub unustusse see info, mida aju pole uuesti kasutada saanud. Seega seo varem õpitu pidevalt uuega, ära arva, et meenutamine ja kordamine on ajaraisk. Õpitut tuleb pidevalt korrata järgmises tunnis, järgmisel nädalal, järgmisel kuul jne.

3. Katseta ja proovi uuesti!

Lugesid huvitava meetodi kohta, mida proovisid, aga kõik kiskus viltu ja klassis tekkis suisa kaos? Igaüks sai erineval ajal valmis või ei saadud üldse aru, mis teha tuli? Ole mureta, iga uus töövõte vajab harjutamist nii sinul kui ka õpilastel. Esimene kord, mis aia taha läheb, on õppetunniks ja oluliseks teabeks. Võta sellest viimast: analüüsi ja mõtle rahulikult, mis läks untsu. Kas kõigil tegevustel olid ajapiirangud? Äkki saaks juhendit paremaks ja selgemaks muuta? Oli ülesanne ikka parasjagu raske või hoopis liiga lihtne? Vajasid õpilased sissejuhatust või taustateadmisi või olid äkki ise ebakindel ja liiga enesekriitiline?

Uued meetodid tulevad enamasti välja alles pärast kolme korda. Esimene kord on proovimiseks, teine kord harjutamiseks ning kolmas kord juba õnnestub.

4. Tee koostööd ja suhtle teistega!

Mõtle, mis on järgmise õppeteema ühisosa mõne teise ainega. Haara kolleegil nööbist ja arutage, kuidas saaksite koostöiselt materjali läbida. Kohustuste ja vastutuse jagamine takistab ülepinge teket ning tekivad uued ja põnevad mõtted. Igalt kolleegilt on midagi õppida.

5. Vea end välja!

Pärast rasket tööpäeva ei tahaks muud kui vaid rahulikult kodus olla. Aga just tunnike õues jalutamist pärast pikka kooli- või tööpäeva aitab pead tuulutada ja annab tagasi päeval kulutatud jõu. Pole tähtis, kas jalutada koeraga, joosta, teha kepikõndi, sõita rattaga, suusatada või uisutada – tähtis on liikuda värskes õhus.

Väljaminekut tuleks eelistada ka siis, kui tundub, et tohutu töökuhi vajab otsekohe tähelepanu. Kui sõbrad kutsuvad, siis lase töötegemisplaanid lörri ajada, sest sõbrad, pere ja sina ise on alati tähtsamad. Kui ütled ära liialt paljudele kutsetele, ei ole mõtet ju sulle enam helistada – teadagi –nädalavahetus on ju tööde parandamiseks.

Sama kehtib ka enesearenduse kohta. Kui tundub, et see huvitav koolitus tuleb just valel ajal, mõtle korraks järele. Kõige hullemas pingeolukorras võib väike vaheldus just vajalikuks päästerõngaks osutuda ja muuta vaimu jälle erksaks.