Tommyboy — kirju eluga mees
Mees, kes andis sõrme räppmuusikale juba 90ndate alguses. Mees, kes tegeleb oma hobi ehk riimiseadmisega iga päev. Mees, kes just andis välja oma teise sooloplaadi — Suur Pilt. Mees, kes armastab suhtlemist. Mees, kes on pärit Pärnumaalt. Mees, kes kuulab hea meelega ka Robbie Williamsit. Mees, kes ei lase naljalt ajakirjanikke ligi.. Kes ta on?
See on Toomas Tilk alias Tommyboy.
Ma ei olegi tahtnud, sest meedial on kehv omadus — otsitakse ainult skandaali. Näiteks, kui keegi on pede või keegi abiellus oma koduloomaga või keegi lahutab või keegi saab surma. Minu meelest see on vale ja selleks ma ei olegi tahtnud ajakirjanikke väga ligi lasta. Ma parem räägiks enda muusikast ja hiphopkultuurist. Las skandaalid jäävad selliste jopskite pärusmaaks nagu Arnold Oksmaa, farmi-Gabriel või bussi-Pirjo, kelle elu tippsündmus ongi see, et nad olid kuskil palja tissiga või palja kellaga.
Neid tegelasi, keda peetakse räpiks, on mainstreamist MTV-räpist undegroundini. Mina kõõlun seal kuskil vahepeal. Võibolla see on ka üks põhjus miks massid mu nime peale hurraa ei karju. Ma pole otsinud ka seda, et keegi mind hullult promoks, teeks minust mingi tegelase. Pigem las teeb minu muusika minust selle, kes ma olen.
Nii et Kroonika esikaanele ei kipu?
Jah, eraelus ma olen piisavalt tagasihoidlik. Minu jaoks on mingid asjad ikka pühad. Mind ei huvita teiste inimeste magamistoad ja eeldan, et ka teised inimesed ärgu toppigu oma nina minu tuppa, kuni ma ei ole neid palunud. Kroonika on tahtnud paar korda intekat aga küsimused olid sellised… veidrad ja ma loobusin.
Räägi oma kooliteest?
Pärit olen Pärnumaalt Paikuselt. Põhikoolis käisin Sindis ja keskkoolis Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis. Lõpetasin gümnaasiumi 1994. aastal. Proovisin sisse saada Tartu ülikooli ajaloo erialale, aga jäin välja. Siis õppisin Tallinna majanduskoolis ühe aasta juurat, aga kuna see asi mulle ei istunud ühest küljest, teisest küljest olid sellised eraeluga seotud segased ajad ning jätsin kooli pooleli. Ennast olen täiendanud lugedes, käinud mitmetel kursustel ja koolitustel. Aastakese õppisin veel päevases koolis töö kõrvalt arvutieriala.
Milline õpilane Sa näiteks põhikoolis olid?
Selline keskmine, need asjad, mis mind huvitasid, olid viied. Näiteks siis ajalugu, kunst, kirjandus, keeled, kehaline kasvatus. Sporti meeldis teha hullult. Aga need õppeained, mis mind ei huvitanud, need ei huvitanud (muigab).
Ma olen kuulnud, et Sul on palju ameteid olnud. Milliseid? Milline neist kõige südamelähedasem oli?
Nende ettelugemiseks läheks palju aega. Olen olnud turvamees, tööline karusnahafarmis, puuetega laste päevakeskuses kasvataja, müünud igasuguseid asju alates kruvidest kuni kliendilepinguteni. Mulle sobivad tööd, mis on seotud suhtlemisega. Osaliselt tuleb sealt ka minu inspiratsioon lugude kirjutamiseks.
Kuidas sai Sinust selline võimas riimirebija?
Kui ma gümnaasiumi kümnendasse klassi läksin, siis juba sirgeldasin midagi. Aga sel ajal sai seda proovitud inglise keeles. Eesti räpp algas inglisekeelsena peale ja ma olin ka üks neist tüüpidest, kes arvas, et inglise keeles riimimine võiks olla lahe. Aga õnneks kolisin üsna pea emakeelele üle.
Kuidas su riim sünnib?
Täiesti spontaanselt ja kogu aeg. Selliseid mõttejuppe tekib pidevalt, kuid igast mõttest ei pruugi lugu saada. Tavaliselt ma kas panen need paberi peale märksõnadena või siis kui arvuti juures juhtun olema, siis sinna. Kui ma poolteist aastat tagasi kirjutasin kogu oma lüürika paberile, siis nüüd olen natukene moodsamaks muutunud, pean silmas arvuti kasutamist (muigab jällegi). Ja lood sünnivad kõigest, näiteks näen mingit situatsiooni pealt või tekib mingi naljakas võrdlus. Kuna räpp muusikastiilina on selliseid päevakajalisi teemasid lahkav, siis ega ma sellepoolest teistest räpparitest väga ei erine. Mitte, et ma ajaks mingit hullu mõistujuttu, kuigi varasemas loomingus oli päris palju metafooride kasutamist ja nö ümber kausi kõndimist, siis nüüd püüan asjadest otse rääkida.
Kas Sul on juhtunud sellist asja, et mõttes tekib üks riim, kuid pole seda kuskile kirja panna ning on ununenud?
Selleks on olemas mobiiltelefon, kuhu saab siis teate sms-ina salvestada. Üldiselt on mu mälu paremaks läinud, kui ikka väga hea mõte tuleb, siis jätan selle kindlalt meelde. Kui suvaline mõte… no siis pole oluline.
Kas hiphopkultuur on Su peamine sissetulekuallikas?
Ma käin tööl kaheksast viieni, nagu tavalised inimesed ja muusikaga tegelemine on pigem hobikorras. Paljudel noortel on jäänud mulje, et muusikud suplevad kullas, tegelikult kõik räpparid alates Chalice-ist kuni Cool D-ni käivad tööl või koolis. Ei ole sellist asja, et teen ühe loo ja annan nädalas paar kontserti ja elan sellest puhtalt ära. Need on müüdid. Eesti plaaditurg ei ole nii suur, et siin plaate müües ära elaks, lisaks on piisavalt palju tegelasi, kes arvavad, et sinu loomingut võib tasuta internetti üles riputada.
Kas Eesti noored armastavad sind? Kuidas fännidega lood on?
Ma loodan, et armastavad. Ma olen väga meelitatud sellest positiivsest vastukajast, mis on mu muusikale kõigi nende aastate jooksul tulnud. Selliseid põhjendamatuid mölisejaid polegi olnud. Ma usun, et ma pole ka nagu põhjust andnud, et keegi mu isiku vastu viha peaks. Ma olen oma fännidega rahul.
Tänaval tuntakse ära?
Jah. aga rahulikult saab ikka käia. Eestis minu meelest selliseid tõsiseltvõetavaid superstaare polegi. Kõik elavad ju meie endi keskel, käivad samamoodi, kilekott näpus, poes vorsti ostmas. Need tähekesed võivad ennast ju seltskonnakroonikas näidata, aga samas näen teda järgmine päev poes, dressid seljas.
Missugused omadused peavad ühel räppril olema?
Üks asi, milleta ei saa, on rütmitunnetus. Räpp ongi tegelikult rütmis rääkimine. Teiseks peab midagi öelda olema, kolmandaks peab räppar olema usutav.
Keda Sa maailmas enda eeskujudeks pead?
Võibolla üks asi, mida ma tahaks noortele Delfi lugejatele selgitada, et tegelikult räppmuusika on hästi avatud. Kasutatakse väga erinevaid laene teistest stiilidest ja läbi muusikaajaloo. Räppimine ja räppariks olemine eeldab väga avatud mõtlemist. Ühest küljest peaksid olema selline püsiväärtuste mees, loodussõbralik ja inimestesõbralik ning teisest küljest jällegi arenguga ja muutustega kaasa minema. Inimesel peaks olema selline hea seesmine filter, et mis on hea, mis on halb. Lollidel on lihtne, et söö rohelist, ära söö punast. Aga mõtlev inimene ju tahab teada, miks see roheline hea on ja miks punane halb on. Rokkmuusikast sümpatiseerivad U2, Simple Minds, Faith No More, Pearl Jam, Nirvana. Kuulan päris palju rokki, trummi ja bassi, elektroonikat, klassikat. Kõike põhimõtteliselt. Popmuusika valdkonnast meeldib Robbie Williams. Räppmuusika tegelikud eeskujud jäävad sinna 90ndate gängstaräpi ajastusse. Näiteks Common, Ice-T, Dilated Peoples, Run DMC. Mulle meeldivad muusikud, kellel on olemas karismaatiline, kergesti äratuntav hääl.
Räppmuusikas kasutatakse päris palju roppe sõnu. Kuidas sa sellele vaatad?
Kui on põhjendatud ropendamine, siis andku minna. Enda loomingus eelistan kasutada pisut peenemat sõnastust.
Kus sa ennast tulevikus näed?
(Naerab) Ma olen siin Eestis ikka. Kena oleks võib-olla New Yorki Eesti Majas kontsert anda, aga üldiselt näen ennast kodumaal. Kui ma ei otsusta rohkem produtseerimisega tegelema hakata või ghostwriterina kellelegi sõnu kirjutama hakata. Aga artistina näen ennast ikkagi Eestis.
MTV?
Kui õnnestub hea video teha, siis miks mitte. Aga ma ei kujuta ette, et ma hakkaks nüüd lugu punnitama, et igal juhul MTVsse saada. Pigem teen seda mussi, mida ma tahan teha. Kui lugu leiab sellise vastukaja, et paljudele eestlastele meeldib, siis miks mitte. Spetsiaalselt punnitama ei hakka.
NB! Tommyboyd võib esinemas näha juba sel laupäeval, 17. juunil, vabaõhukontserdil „Suvekontsert 2006”, kus mees astub üles koos ansambliga „Külalised”. Tommyboy lubab vägevat showd! Samuti tsekkige välja tema uut albumit „SUUR PILT”.
