Kõrghariduse taustaga Enn Saarel on kokkupuuteid kutseharidusega mitmeid — tema kooliaegsest parimast sõbrast on saanud peale kutsekooli lõpetamist tänaseks eduka ehitusfirma juht, mitmed tema kolleegid ja ka ta ise käib aeg-ajalt koolides loenguid lugemas ning puutub enda töös ka igapäevaselt kutseõppuritega kokku.

Ettevõtjad otsivad õiget suhtumist

Kutsekoolidest on Elion Ettevõtetesse tööle tulnud näiteks mitmeid arvutivõrkude ja arvutite paigaldajaid-hooldajaid, samuti käib firmas ametit õppimas igal aastal mitukümmend praktikanti. 2013. aastal oli EMT-s ja Elionis praktikal 80 inimest, kellest 38 tuli erinevatest kutseõppeasutustest. Samuti toetatakse õppureid stipendiumidega.

Ettevõtte jaoks ei ole Enn Saare sõnul niivõrd oluline see, kas inimene on kutse- või kõrghariduse taustaga, vaid see, et tal tööd tehes silmad säraksid. „Puudu on sellise suhtumisega inimestest, kellel silm särab, kellel on pidev huvi õppida ja kes on valmis muutuma, sest reaalsus on see, et nii meie majanduskeskkond, elukeskkond kui ka tehnoloogia kõigis valdkondades muutub pidevalt,“ selgitas Saar.

Vähestel erialadel saab täna Saare sõnul 10 aastat edukalt hakkama juurde õppimata. „Loomulikult on ettevõtete jaoks ideaalne leida inimene, kes on kogemustega, tuleb ja hakkab kohe tööd tegema. Kuid reaalsus on see, et valmisspetsialiste ükski ettevõte enamasti ei saa. Oskused ja kogemused tulevad ikkagi firmas kohapeal õppides ja töötades,“ lisas ta.

Kutseõppest tulnutel võivad seega olla tööga alustamiseks paremad praktilised teadmised, kõrgkoolist tulnutel jälle suurem teoreetiline pagas. Mõlemad on ühtviisi vajalikud, arvas Saar. Samas pakub kutseharidus tema sõnul võimalust ennast pidevalt täiendada.

Pidev õppimine järjest olulisem

Pideva juurde õppimise muudab järjest olulisemaks ka vähenev tööealiste inimeste ja tööturule sisenevate noorte arv. Samas ei tasu arvata seda, et tööturule sisenejate vähenemisega konkurents tööturul kuidagi väiksemaks jääks. Vastupidi, arvas Saar. „Reaalsus on see, et oleme globaalses konkurentsis kõigega mida teeme. Tahame või ei taha, meil müüakse poola õunu ja hispaania tomateid,“ tõi ta näite. Sama lugu on IT-sektoris. „Praktiline teadmine on see, mis päeva lõpuks loeb. Praktiline teadmine loob reaalset väärtust. Kui sa tuled ja lood midagi oma kätega, olgu see tarkvara või kas või mööblitükk, siis sellele on kellegi jaoks väärtus, mille eest ollakse valmis maksma,“ rõhutas ta üht kutseõppe plussidest.

Lisaks sellele pakub kutseharidus kiireima võimaluse saada vahetut kogemust erialal, mis inimesele meeldib. „See annab reaalse töökogemuse, samuti võimaluse olla otse kliendi vastas ja saada aimu, millist väärtust see töö loob,“ toonitas Saar. „Ma ei julgeks öelda, et kutseharidus inimese kuidagi lukku paneb või tema edasist karjääri piirab, otse vastupidi,“ sõnas ta.

PROGNOOS

Tööealiste inimeste arv väheneb, samuti tööturule sisenevate noorte arv. 2020. aastal töötab Eestis 617 200 inimest. 2013. aastal oli tööturul hõivatuid 621 300.

Hõive vähenemist on oodata põllumajanduses ja rõivatootmises. Kiirema kasvuga on aga info ja side sektor ning majutus ja toitlustus. Seoses elanikkonna vananemisega eeldatakse suuremat panustamist ka tervishoiule ning sotsiaalteenustele.

Teiste riikide praktika viitab sellele, et töökohtade kadu ei ähvarda mitte niivõrd kõige madalama palgaga töökohti, vaid pigem madal-keskmise palgatasemega ameteid.

Allikas: Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2022

Infot kutseõppe võimaluste kohta leiad Noorelt Meistrilt, mis toimub 6.-7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Mõõtu võtavad pea 350 kutseõppurit 25 erialal, avatud on töötoad ametite proovimiseks, õppimisvõimalusi tutvustavad 31 kutsekooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja liitu üritusega Facebookis.