Draamateater toob lavale pangandust raputanud rahapesuskandaalidest rääkiva suurprojekti „Rahamaa”

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammis esietendub Tartu Kammivabrikus Eesti Draamateatri suurprojekt „Rahamaa“. Lavastus põhineb Eesti pankades toimunud rahapesuskandaalidel ja sünnib Eesti-Taani koostöös. Lisaks Draamateatri näitlejatele astuvad lavale Skandinaavia tipp-džässartistid eesotsas Taanis mitmeid muusikaauhindu pälvinud Maria Faustiga. Neljapäeval tulid müügile piletid juunis Tartus etenduvale lavastusele.

Kui muidu teatakse, et elus pole surmast ja maksudest pääsu, siis Eesti Draamateatri lavastus „Rahamaa“, lükkab selle väite jäädavalt ümber. Euroopa kultuuripealinna projektina jõuab lavale Eesti pangandust raputanud rahapesuskandaalidest inspireeritud lugu, mis annab finantsvabadusele täiesti uue tähenduse. 

Aastal 2017 lahvatasid Eestis kolossaalsed rahapesuskandaalid, millest üht nimetatakse seniajani maailma suurimaks rahapesujuhtumiks. Läbi siin tegutsevate pankade liikus läände miljardeid, mõnedel andmetel isegi sadu miljardeid kahtlast päritolu raha. Selle raha eest saaks maksta kõigile eestlastele riigi keskmist palka – 15 aastat järjest. Kuidas selline asi võimalik oli ja mis seal siis täpsemalt ikkagi toimus? Just neile küsimustele proovibki Eesti Draamateatri lavastus „Rahamaa“ vastata.

„Rahamaa“ lavastab Hendrik Toompere jr, kes on ennegi pangandusteemasid teatris käsitlenud. Tema sõnul on pangandus väga teatraalne, sest mäng käib suurtele panustele. „Siin toimunu võtab hästi kokku väljend „business as usual“. Tohutud kasumid, tohutud riskid, kuid moraalselt väga küsitav. Eestis toimunu pole mingi erand, vaid universaalne näide panganduse off-shore-maailmast. Just sedalaadi panganduse tõttu polegi näiteks võimalik vene oligarhidele mingeid toimivaid sanktsioone kehtestada,“ võtab Toompere jr lavastuse kesksed teemad kokku. 

Näidendi autor Mehis Pihla on loo tarbeks uurimust teinud juba poolteist aastat. „Selles loos on täiesti jaburaid seiku, näiteks kuidas ühel hetkel Eestis 500-eurosed rahatähed otsa said, sest kõik olid reisikohvritega Venemaale tassitud, või kuidas üks kliendihaldur endale ööklubisse minemiseks hobuse rentis. Teisalt on rahasummad, mis siit läbi käisid, nii suured, et tänaseni selgub üha uusi skandaale, millesse see raha segatud oli.“ Pihla kirjutatud näidendi peategelasteks on mitte-residentidega tegelevad kliendihaldurid, kelle kaudu avaneb publikule sissevaade panganduse hämarasse telgitagusesse.

Lavastus „Rahamaa“ on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist ja sünnib Eesti-Taani koostöös. Projektis teeb kaasa Skandinaavia džässartiste ühendav ansambel eesotsas Maria Faustiga, Faust kirjutab ka „Rahamaa“ lavastuses kõlava originaalmuusika.  

Esietendus toimub 6. juunil 2024 Tartus Kammivabriku tehasehoones. Lavastust mängitakse vaid 11 korda. Laval kõlab nii eesti, inglise, vene kui ka taani keel ning kõik etendused on ingliskeelsete subtiitritega.

Mehis Pihla, „Rahamaa“. Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Kristjan Suits, helilooja Maria Faust, helikujundaja Lauri Kaldoja. Osades Tõnis Niinemets, Viire Valdma, Gert Raudsep, Markus Luik, Karmo Nigula, Inga Salurand, Nikolai Bentsler, Märten Metsaviir, Taavi Teplenkov, Christopher Rajaveer, Hanna Jaanovits (EMTA lavakunstikool), Helena Lotman, Kersti Heinloo, Raimo Pass. Bänd Maria Faust (Taani/Eesti), Mads Hyhne (Taani), Oscar Andreas Haug (Norra), Toomas Oskar Kahur (Eesti), Ahto Abner (Eesti).