Tudeng: Pärnu on surev linn? Noored ei plaani oma elu Pärnus, sest seal pole võimalusi
Ma olen Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži tudeng ning õpin kolledžis teist aastat. Pärnu on tore, vaid suvel. Talvel on Pärnu välja surnud, sest nagu me kõik teame, Pärnu on siiski vaid suvepealinn. Kui rääkida tudengi vaatepildist, siis on talv tudengite aeg ja suvel ei ole meist Pärnus enam kedagi.
Miks see nii on? Sest Pärnu korteriomanikud tahavad raha teenida.
See on aastatepikkune probleem, mida on mitmed inimesed eri külgedelt proovinud arutada aga kuskile pole jõutud. Peamine osa Pärnus õppivatest tudengitest on tulnud väljaspoolt Pärnut. Tudeng tuleb Pärnusse õppima sügisel ning iga suvi visatakse see õnnetu tudeng korterist tänavale nagu märg kalts. Nii lähevad tugengid ka oma praktikakohti otsima Tallinnasse või Tartusse, sest puudub ju suvel taskukohane elukoht. Nimelt suveperioodidel tõstetakse Pärnus korterite hindu isegi mitte kahekordseks vaid kohati ka kolmekordseks. Neid väärtuslikke korteriomanike võib näppude peal kokku lugeda, kes on nõus korterit välja üürima “pikaajaliselt” (see popp sõna Pärnus).
Korterite probleem on aga vaid seeme ning muld sellele, mis sellest välja kasvab. See viib probleemi etappi number kaks, kus noor, kes tuleb Pärnusse õppima ei leia endale stabiilset elukeskkonda, et planeerida elu Pärnus.
Lisaks sellele ei ole meil ühtegi tudengit, kes on kindlameelselt öelnud, et tema karjääritee on kindlasti Pärnus. Tudengid ei planeeri karjääri Pärnus, kuna siin ei ole neil võimalusi ning tudeng ei mõtlegi edasi siia jääda, kuna palgad on samuti 20-30% madalamad, kui Tallinnas ja Tartus.
Selliste võimaluste puudumisel ei teki ka Pärnusse uusi noori peresid, kes ka oma lapsed Pärnus üles tahaks kasvatada, vaatamata sellele, et Pärnu on väga turvaline koht, kus seda teha. Miks me siis üldse peaksime siia jääma, kui siin pole mitte midagi, mis meid hoiaks?
Pärnu noorel tudengil ei ole stabiilset elukohta, väljakutseid ning konkurentsivõimelist töökohta ning palka ning mis kõige olulisem- inspireerivat keskkonda, mis paneks mõtlema oma ettevõtte loomisele. Miks on Eestis suurriikidega võrreldes nii palju startupe? Sellepärast, et suuremates linnades, nagu Tallinn on selleks nii palju võimalusi. Tallinnas on ligi kümme erinevat koostöötamiskeskust ning hub’i, kus ettevõtlikud inimesed koos käivad ning sellised asju loovad. Pärnus ei ole ühtegi.
Sellest aga läheb probleem kolmandale tasandile, kus näiteks ka mina, kes ma õpin ettevõtlust ja projektijuhtimist ei taha oma ettevõtet Pärnus luua ega sellega siia jääda, kuna siin pole turgu. Siin pole noort, siin pole raha teenimise võimalust. Oleme ju kõik näinud, kuidas iga suvi on Rüütli tänaval uued toidukohad, pubid, poed. Sest rahvas liigub, keegi ei jää siia, ei teki püsiklienti.
See kõik on ahelreaktsioon. Pärnu vajab patrioote, kes mõtlevad, kes näevad, et need probleemid on meie enda tekitatud ning me ise oleme need, kes Pärnu tapavad. Pärnu vajab keskkonda, kus noored oleks, et nad ei läheks ära ja et neil oleks võimalusi ning stabiilsust. Noored vajavad kohta, kus tekitada võimalusi nii endale, kui Pärnule, arendada ennast ning linna elu ja võimalusi. Me vajame selliseid kohti ja HUB’e nagu on Tallinnas.
Põhiline probleem, mida näeme enda ümber ongi see, et meie rahvastik on vananev ja mida me selleks ette võtame? Pärnu probleem ei ole ülekäigurajad või pargid või ekstreemispordi propageerimine. Pärnu tuum asub meis endas, selles, kuidas me noori hoiame. Kuidas me hoiame järelkasvu, seda kõige tähtsamat — ettevõtliku noort, kes on meie tulevik.
