Jah, loovainetes on asi nii, et kui sa viisi ei pea ja saad selle eest halva hinde, on midagi ikka väga valesti ja ausalt - viimane aeg on seda muuta. Sama kehalises kasvatuses ja kunstiõpetuses. Ühel on annet, teisel mitte. Kui üldse midagi hinnata, siis pingutusi ja enesearengut.

Samas on aga suur erinevus humanitaar- ja reaalainete vahel. Mõni lihtsalt on sündinud hea keelevaistuga, suudab kirjutada pikki loomingulisi tükke ja keeli omandada, teised mitte. Mõnel õpilasel on loogilist mõtlemist rohkem ja ülesanded matemaatikatunnis on tema jaoks kukepea. Teisel läheb aga nende lahendamiseks kauem aega ja tuleb hea hinde nimel teha rohkem tööd. Öeldakse küll, et tunnitempo valitakse kõige nõrgema õpilase järgi, minu kogemus on aga vastupidine. Eriti matemaatikatunnis. Üks geenius klassis, teised üritagu talle järele roomata. Tulemus on selline, et üks õpilane saab kõigest suurepäraselt aru ja teised pole väga kindlad, mida nad seal tunnis täpsemalt teevad.

Tore, et paljudes gümnaasiumites on erinevate suundadega klassid, aga minu arvates nende õppekava väga palju ei erine?

Hea lugeja, mida sina arvad? Anna teada kommentaariumis või kirjuta noortehaal@delfi.ee!