Eesti suuremate ülikoolilinnade — Tartu ja Tallinna — üürikorterite turg elavneb tavaliselt juulis, kohe pärast esimeste õnnelike immatrikuleerimist. Suvi on üürikorterite turul alati aktiivne aeg olnud ning üürikorterite hinnad kerkivad jõudsalt suurenenud nõudluse tõttu. Üürnikeks on enamasti tudengid, sealhulgas ka välisõpilased, kellest paljudel puudub varasem üürikogemus. Vaatame üle, mida kummagi valikul arvestada.

Üürikorteri puhul küsi — mis, kus ja kui palju?

Enne, kui asud üürikuulutusi lappama, siis võiksid endalt küsida järgmised küsimused:

  • Missugune piirkond mulle meeldib?
  • Kuidas ma sealt kooli pääsen?
  • Mis hinnaklassi korter võiks jääda?
  • Kas tulen ise toime korteri üürimisega või vajan vanemate abi?
  • Mis võiks mööblist ja tehnikast olemas olla?
  • Mitut tuba ma elamiseks vajan ja kas korterit üürida koos sõbra või sõpradega?

Elamiseks erakat valides mõtle kindlasti sellele, kuidas sa sealt kooli saad — kas ühistransport selles kandis liigub sulle sobivatel aegadel või on selle liiklus hõre ega kata su vajadusi. Kuidas saad sealt kooli jala või rattaga? Isegi kui üüritav kodu on mõnusas piirkonnas, aga sealt kooliminek on täielik jama, siis ei täida see korter oma eesmärki, milleks on sujuv kooliskäimine. Kindlasti ei ole mõtet üürida korterit ühes linnaotsas, kui kool asub sealt väga kaugel teises linnaotsas. Nii kulutad sõidu peale hulgaliselt aega, mida sa võiksid palju kasulikumalt veeta.

Kui sa ei ole just suurt privaatsust ja üksiolemist nautiv noor, siis on korterit alati odavam koos sõpradega üürida. Elu mitmekesi on kindlasti ka lõbus. Kui sul on kooliajast mõnus sõpruskond, kellega koos elamist sa ei karda, siis ühte linna õppima asudes tasuks üürida üks korter mitme peale. Sellisel juhul oleks mõistlik valida selline korter, kus igalühel on oma tuba. Kui on näiteks kahetoaline korter, millest üks tuba on läbikäidav elutuba, siis võibolla ei ole see sellele sõbrale, kes läbikäidavasse tuppa peaks elama asuma, eriti mugav variant. Tihti aitab muidugi mööbli ümbertõstmine ja sirmide kasutamine vaheseinana, kuid kindlasti peab kõigil olema seal hea elada.

Kui üürid mitmekesi, saad endale lubada veidi kallimat ja paremas korras korterit. Kui teed seda üksi, siis on hind palju suurema tähtsusega. Kui sa ei ole veel päris isemajandav üksus ja sõltud kooliajal oma vanemate antud rahast, siis tuleb hinnaklassi otsused teha vanematega koos. Kortereid vaatamas käies uuri kindlasti kommunaalide maksumust, elektritarbimist talvisel ajal, kas internet on ja kuidas selle saab, ühesõnaga kõike seda, mis lisandub üürihinnale.

Üldiselt on üürikorterites olemas hädatarvilik mööbel ja suur osa vajaminevast tehnikast. Kui midagi on puudu, siis ära esimese hooga kohe uusi asju ostma hakka, vaid ehk on sõpruskonnas midagi üle, mida võid kasutamiseks küsida.

Korterit üürides sõlmitakse üürileping, kus on kirjas, mis seisus korter üürile antakse. Kui üürikorteris midagi katki läheb või parandamist vajab, siis tuleb üürileandjaga kindlasti rääkida: suur osa asju on tema vastutus.

Ühiselamu puhul arvesta ühiskasutusega

Noored on kindlasti kuulnud oma vanematelt nende ühikalugusid, mõni neist kujunenud lausa legendiks ja vanemad on tõenäoliselt jätnud mulje, et ühikas käis üks pidu ja pull hommikust õhtuni. Mõnel juhul ei olegi see tõest väga kaugel, nõukaaja ja taasiseseisvunud Eesti algusaja ühikaelu oli omaette nähtus, sest erakas elasid tol ajal vähesed. Ühikatesse kogunes värvikas seltskond, tekkisid uued sõpruskonnad ja sealt leiti omale ka elukaaslased. Kui aega üle jäi, siis ka õpiti kange kohvi najal ja lõpetati koolid.

Ühikaelu sobib neile, kes ei pelga mõnede asjade ühiskasutust. Pead arvestama sellega, et jagad ühikakaaslasega ühikatuba, teiste boksikaaslastega kööki ja pesuruume. Ühiselamutes on saada ka ühekohalisi ühikatube, aga need lähevad kui soojad saiad, enamik elavad siiski mitmekesi toas. Selline korraldus võib segada õppimist, magamist, sõpradega läbikäimist, sest kui sul pole sõpra toakaaslaseks võtta, siis asud elama võhivõõraga ja see on juba õnnemäng. Kuid noored harjuvad kiiresti ja võhivõõrast võib ka saada mõnus sõber!

Ühikas on oluliselt odavam kui üürikorter. Võrdluseks: kui Tartu ühetoalise üürikorteri hind on ilma kommunaalideta kuskil 200 eurot, siis ühikakoht maksab koos kommunaalidega veidi üle 100 euro.

Üldiselt on ühiselamud ka koolile küllaltki lähedal, nii et koolisaamisega pole probleeme.

Kaalu kindlasti mõlemat varianti — erakat ja ühikat —, räägi vanematega, käi mitmeid kohti vaatamas ja aruta asja sõpradega. Kui oled ühe kasuks otsustanud, siis uuri enne lepingu sõlmimist välja kõik, mis pähe tuleb, et vältida hilisemaid üllatusi.

LOE LISAKS: