Alustan siis näiteks sellega, et kui jõuan õhtul kella 21.00ks õpitud, siis on veel hästi ja võin loota, et saan äkki 23.00 sõba silmale ja see on väga hästi läinud päev. Enamasti jõuan ma põhku pugeda alles kella ühe või kahe paiku, pärast seda kui olen lõpetanud arvestustöödeks või kodusteks töödeks õppimise. See hiline magamaminek segab aga järgmise päeva tunde ning ühesõnaga, on see kõik nagu surnud ring.

Teiseks on asi selles, et õpetajad ei pea absoluutselt kinni mitte mingitest kooli või seaduse eeskirjadest. Saad pidevalt selliseid vastuseid: "sa oled gümnaasiumis, sa pead jaksama seda teha." Aga olgem ausad, see et ma olen gümnaasiumis ei muuda päevi 12 tundi pikemaks.

Igastahes, kui umbes oled saanud kuidagi oma öö ära magatud jõuad kooli ja otsustad, et täna on just hea päev näiteks mõnele ainele keskendumiseks, siis mõtleb mõni 18 aastane klassivend, et just täna on tal vaja tähelepanu püüda ja õpetaja ei tee sellest isegi mitte välja. Pärast 20-minutilist närvide tapmist otsustad sa sellest kekutamisest lihtsalt mitte välja teha, kuid kõige enam ajab närvi see, kuidas osad õpetajad absoluutselt ei suuda ennast kehtestada.

Õpetajad võiks siiski lõpetuseks aru saada, et gümnaasium ei anna meile päeva juurde lisatunde ning et tunnis õppimine peaks olema siiski selline, et seal on võimalik keskenduda, mitte ei lasta klassikaaslastel teha seda, mida nad heaks arvavad.