Inimesed, eriti noored, ei mõista olukorra olulisust. Jah, kui sul on raske eluperood ja tundub nagu see oleks ainuke tegevus, mis sind maandab, siis sama hästi võid selle ka asendada mediteerimisega, värske õhuga ja spordiga.

Eelmise aasta kevadel teatas mu parim sõbranna mulle ränga uudise. Tema emal, kes suitsetas harva, oli keelevähk. See aeg oli tema, tema pere ja ka kõikide neid ümbritsevate lähedaste inimeste raskeim aeg.

Mõju on täpselt sama, aga tervis on see, mida see valik mõjutab. Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Enamik inimesi hakkab suitsetama kas uudishimust või sotsiaalsetel põhjustel. Näiteks tutvusringkonna mõjul, iidolite eeskujul, madala enesehinnangu korral või tingib seda midagi muud.

Suitsetamist jätkatakse harjumusest ja psühholoogilisest vajadusest. Lapsest peale räägitakse, et see on halb ja rikub tervist. Inimesed tulevad suitsetamisest ja alkoholi tarvitamisest koolidesse rääkima mitu korda aastate jooksul, aga õpilased lasevad selle jutu ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

Noored tunnevad end suitsetamise kaudu rohkem iseseisva ja täiskasvanuna. See on sõltuvuhaigus, mille üle on inimene kontrolli kaotanud. Eestis võib ligikaudu viiendik kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest. See toob kaasa keskmiselt kümme surmajuhtumit päevas.

Tubakaga seostatakse kokku 25 haigust. Kõige raskemad haigused on vähkkasvajad, kopsuhaigused ja kardiovaskulaared haigused. Enamik neist on praktiliselt ravimatud. Oleme kõik sellest teabest enamasti teadlikud, kuid ometi on suitsetamine meeletult populaarne. Noored ei saa tihti probleemi tõsidusest aru enne, kui nendega on isiklikult midagi juhtunud. Ikka teatakse, et see on halb, kuid keegi ei usu, et midagi just nendega juhtuda võiks.

Selle haiguse põdemist oli kohutav pealt vaadata ja ma ei kujuta ette, mis kogemus oli seda ise põdeda.

Eelmise aasta kevadel teatas mu parim sõbranna mulle ränga uudise. Tema emal, kes suitsetas harva, oli keelevähk. See aeg oli tema, tema pere ja ka kõikide neid ümbritsevate lähedaste inimeste raskeim aeg. Iga päev mõeldi, et mis saab, kuidas edasi ja kuidas olla toeks kannatavale perele. Haiguse ravimine kestis kuid ja kuna talle oli sattunud raskekujuline vähk, oli iga uus päev justkui uus ületus.

Mõistmine ja arusaam senisest elust, kogemustest ja käitumistest muutus päevadega ja täiskasvanuteks kasvamine tuli kiiresti. Selle haiguse põdemist oli kohutav pealt vaadata ja ma ei kujuta ette, mis kogemus oli seda ise põdeda. Ikka ja jälle tuli ta uute teadmistega haiglast koju, kas siis peale kiiritust või erinevaid uuringuid, rääkides, kuidas tal lõigati mitu korda tükk keelest välja, et arstid saaksid seda analüüsida. Õnneks ta paranes ja nüüd on käes taastusaeg. Selline elukogemus tekitab olukorra, kus tubakat minu jaoks ei eksisteeri. Ma ei taha sellega tegemist teha, selle läheduses viibida või suhelda inimestega, kes seda kasutavad nii süütult nagu nad imeksid kõrrest vett.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel suitsetab iga kolmas inimene, kel vanust üle viieteist aasta. Eestis sureb iga päev viis inimest suitsemisest põhjustatud haigusse. Nikotiini suur tarbimine võib põhjustada krampe, halvatust ja koguni surma. Jälgides noori kampades külapoodide ees või kuskil mujal suitsetamas, näiteks ka Sirbi kaupluse ees iga päev, on meeletult kahju mõelda, et kui nad oma tegevusega jätkavad, on suur võimalus, et pool sellest kambast lahkuvad meie ilmast liiga vara tubaka tõttu.

Ikka ja jälle tuli ta uute teadmistega haiglast koju, kas siis peale kiiritust või erinevaid uuringuid, rääkides, kuidas tal lõigati mitu korda tükk keelest välja, et arstid saaksid seda analüüsida.

Haigused, mis suitsetamise tõttu tekivad, on verevähk, gangreen, isheemiatõbi jne. Verevähk ehk valgeveresus ehk leukeemia, mille lõpptulemusena vere koostis muutub, sest teatud rakud asenduvad teistega, on äärmiselt ohtlik. Pooltel leukeemiajuhtudel inimene sureb. Gangreen on haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest ja selle tulemusena võib kärbuda mingi kehaosa ja tihti tuleb see ka amputeerida.

Suitsetamine võib põhjustada ka südame isheemiatõbe. Regulaarsetel suitsetajatel on palju suurem risk haigestuda sellesse haigusesse. Suitsetajatel on ka suurem oht saada südamerabandus.
Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit, mistõttu elab suitsetaja tavaliselt 7-13 aastat vähem.

Lisaks muutub suitsetajate välimus: hambad muutuvad kollaseks, hingeõhk on ebameeldiv ja riided haisevad suitsu järele. Noortel tekivad nahaprobleemid ja liialt kiire vananemne.

Pikas perspektiivis on targem suitsetamise tagamaid endale tunnistada ja loobuda enne, kui organism suudab midagigi veel parandada. Jäljed jäävad igaveseks ja elupikkus jääb lühemaks. Sul on veel võimalus seda muuta.