Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

Baltikumi suurim üliõpilasfestival toob Tartusse erakordse tule ja tantsu vaatemängu



Baltikumi suurim üliõpilasfestival toob Tartusse erakordse tule ja tantsu vaatemängu
Allikas: Unsplash

22.–24. juunil toimub Tartus rahvusvaheline üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus, mis toob kokku tuhanded kõrgetasemelised esinejad Baltikumist, Põhjamaadest ning Eestist.

EV100 programmi kuuluv sündmus ühendab valguskunsti, muusika, koorilaulu ja tantsu eriliseks vaatemänguks, mille sarnast pole Tartus varem korraldatud.

Avaetendus, kus esitatakse kuulsa helilooja Carl Orffi kantaati “Carmina Burana”, toimub 22. juuni õhtul Emajõe kaldal, kuhu ehitatakse Kaarsillast turuhooneni ulatuv etendusala. Avakontserdil astuvad üles Eesti parimad üliõpilaskoorid ning Tartu ja Tallinna kõrgkoolide muusikutest koosnev festivaliorkester.

“Etendus tuleb selline nagu autor Carl Orff soovis – teose ettekandes kasutatakse ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide ning valgus-, vee- ja püroefektidega. Oleme kaasanud Eesti parimad heli-, valgus- ja videokunstnikud. Loome publikule atmosfääri, mis meenutab pigem Itaalias toimuvaid muusikafestivale,” selgitas Kulno Kungla, Gaudeamus 2018 juht.

Loe veel

Avaetenduse kunstiline juht on Tõnu Kaljuste, lavastaja Mart Koldits ja kunstnik Tiiu Kirsipuu. Etendus on kõigile huvilistele tasuta.

23. juunil toimub festivali programmis rida avalike etteasteid ja üritusi, mida kroonib eriline Tamme staadionil toimuv tantsuetendus “Jaaniöö müsteerium”. Tantsulavastus ühendab esmakordselt festivali pikas ajaloos rahvatantsu kaasaegse tantsuga. Varem ei ole üliõpilaspeo ajaloos tantsuetendust hilisõhtusel ajal või eraldiseisvana korraldatud.

“Tegemist ei ole meile harjumuspärase rahvaliku tantsupeoga, kus moodustatakse väljakumustreid ja tantsitakse ammutuntud tantse. Toome staadionile jaaniõhtule omast salapära ja müstikat ning kolme väikerahva jaanitraditsioone,” kinnitas Kungla.

Tantsuetenduse lavastaja on Renee Nõmmik, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres ning valguskunstnik Meelis Lusmägi, kes pälvis aastatel 2015–2017 Aasta Valgustaja tiitli ning on silma paistnud näiteks Eesti kultusbändi Ewert and the Two Dragons kontsertide valguskunstnikuna.

24. juunil jätkub linnaürituste programm Tartu kesklinnas, mis kulgeb koos Eestist, Lätist ja Leedust pärit mitmetuhande esinejaga rongkäiguga Tartu Ülikooli eest lauluväljakule, kus toimub laulupidu “Jaanipäeva laulud”.

Laulupeo kunstiline juht on Kuno Kerge (Tartu Akadeemilisest Meeskoor) ning lavastaja Ain Mäeots (Vanemuine). Kontserdi muusikatoimkonda kuuluvad mitmed tunnustatud koorijuhid – näiteks Alo Ritsing, Triin Koch, Aivar Leśtśinski, Jüri Rent jt.

Üliõpilaslaulupeo traditsioon sai alguse Eestist (eestvedajaks maestro Richard Ritsing) 1955. aasta üldlaulupeo ajal. Tänaseni toimub Gaudeamus vaheldumisi kolmes Balti riigis, üldjuhul nelja aasta tagant. Viimati toimus suur üliõpilaspidu Eestis 2006. aastal ja selle melust sai osa lausa 30 000 pealtvaatajat.

MTÜ Tartu Üliõpilasmaja koordineerib Tartu ülikoolide esinduskollektiivide tegevust ja haldab kultuuriürituste korraldamiseks mõeldud ruume.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare