2015. aastal saavad riikliku toetuse 84 laagrikorraldajat. Riikliku toetuse eesmärgiks on tagada laagrite kvaliteet ning toetada nende kättesaadavust. Ühtlasi pakutakse soodustuusikuid vähemate võimalustega noortele, kelle puhul moodustab riiklik laagritoetus kuni 60% kogumaksumusest. Ülejäänu kompenseerib enamasti kohalik omavalitsus või asenduskodu.

„Noored on väga heterogeenne sihtrühm, mistõttu on ka laagrid erineva suunitlusega – see tagab võimaluse valida kõige enam huvi pakkuv laagriteema ning –programm,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse asedirektor Kaur Kötsi. „Valida on näiteks spordi, tantsu, muusika, seikluskasvatuse, teatri, keskkonnahariduse, keeleõppe jpt teemaliste laagrite vahel. Soovitame lastevanematel end juba praegu erinevate laagrite vahetuste ja sisuga kurssi viia,“ lisas ta.

Laagrid tagavad noortele võimaluse veeta oma suvine koolivaheaeg koos sõpradega turvalises ümbruskonnas ning pideva järelevalve all. Reeglina toimuvad laagrid looduskaunites kohtades üle Eesti. Noored õpivad laagris viibides palju mitteformaalse õppimise teel, mis arendab nende sotsiaalseid oskusi, iseseisvust, algatusvõimet ja loovust ning toetab „Noortevaldkonna arengukava 2014-2020“ eesmärkide täitmist.

Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2015“ koordineerib Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiastutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärgiks on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Lisainfo laagrite kohta üldisemalt vaata SIIT!