Jõulud võivad olla ikka veel imelised, mitte tüütute kohustuste ja kulutuste periood!
Järjest enam jääb siit ja sealt silma-kõrva, kuidas jõulud on muutumas/muutunud üheks ebameeldivaks pühaks, mis tuleb kuidagi ära kannatada. Teate mis on muutnud hoopis? Inimeste suhtumine. Tuntakse kohustust teha võimalikult paljudele võimalikult kalleid kinke, sest meedia soosib sellist laristavat „alaväärsuskompleksi“. Samuti tormatakse ringi nagu peata kanad, sest kõik jäetakse tänapäeva tüüpilisele inimesele omaselt viimasele minutile. Pole siis ka ime, et jõulud on omandanud sellise kibeda „pean tegema, pean jõudma“ maigu.
Minu jõulud on olnud täpselt sellised alates sellest ajast, kui täiskasvanuks sain ning jõulud said minujaoks tüütute kohustuste ja kulutuste perioodiks. See aasta otsustasin teha midagi teistmoodi. Valmistasin ise kingitused. Alustasin juba novembris. Nokitsesin nende kallal õhtuti, siis kui endal kõige suurem lust neid teha oli. Nõnda panin ma oma kinkide sisse palju häid emotsioone ja minu sõnad, mis said kingipakkide peale ja fotode taha, (mis olid jäädvustused meie toredatest ühistest hetkedest) tulid südamest. Oli näha, et kingisaajatele läks see hinge.
Loomulikult häirib ka mind see, kuidas jõuludest on saanud kommertspühad ja meedia muust ei pläkutagi kui ainult: „Häid jõule! Otsi sooduspakkumisi siit ja siit kaubamajast“, aga ka sellele on lahendus. Raadio, telekas ja arvuti kinni, soojad riided selga ning õue pere ja/või sõpradega lumemememme ja lumesõda pidama. Jõulud tulid meil ju ikkagi valged. Pärast tehke kuuma kanasuppi, glögi, pikarkooke või mis iganes ei nõua ülemäärast liigutamist ja te tunnete end suurepäraselt. Võtke aega ja looge ise rõõmsaid hetki ning nautige neid täiega.