Kuidas saaks ja võiks kohalik omavalitsus olla noortemeelne?
„Noored alles õpivad, kuidas ühiskond toimib ja milline on nende roll selles. Omavalitsuste ülesanne on selles noortele toeks olla ja kaasata neid aruteludesse,“ rääkis Lepajõe. „Loodetavasti omavalitsuste soov noorte häält kuulda võtta üha suureneb – noored on tulevased maksumaksjad ja otsustajad nii linnas, maal kui kogu riigis, kus noorte osakaal rahvastikus üha väheneb. Oluline on suurendada vastastikust usaldust, vaid nii jõuame olukorrani, kus igaühe arvamus on oluline ja kuulda võetud.“
Selle tõdemuseni on jõudnud ka 62 riigikogulast, kes hääletasid tänavu 11. veebruaril põhiseaduse muutmise poolt, eesmärgiga langetada kohalike omavalitsuste valimisel valimisiga 18-lt eluaastalt 16-le. Valimisea langetamine mõjutaks ligikaudu 24 tuhandet noort ja nende õigust osaleda neile kõige lähemate ehk kohalikku elu puudutavate teemade arutamisel ja otsustamisel. „Diskussioon valimisea langetamise üle kindlasti veel jätkub, samas võib riigikogu veebruarikuist otsust näha olulise etapina noorte ühiskondliku aktiivsuse kasvu ja sellega kaasneva suurema vastutuse võtmise teel,“ lisas Lepajõe.
Noortevolikogud moodustavad tugeva võrgustiku
Praegu saavad noored kohaliku elu kujundamisel kaasa rääkida peamiselt noortevolikogude kaudu. Noorsootöö seadusega on paika pandud, et noortevolikogude eesmärgiks on „arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest“.
Eestis tegutseb hetkel 65 noortevolikogu, lisaks 15 maakondlikku noortekogu. Need kogud moodustavad Eesti Noorteühenduste Liidu koordineerimisel tugeva võrgustiku, mille mõju nii selles osalevate noortele kui ka kohalikule elule on raske üle hinnata.
Noorsootöö korraldamine kuulub kohalike omavalitsuste ülesanne hulka. Omavalitsused toetavad lisaks noortevolikogudele ka avatud noortekeskusi, noorteühinguid ja -projekte, huvikoole ja huvitegevust. Avatud noortekeskusi on üle Eesti ligikaudu 240, huvikoole ligi 600.
