Kuri lugeja: noor, ära plärtsu, vaid õpi suvel viisakust, palun!

Olen 30-aastane ja elementaarne viisakus on minu jaoks enesestmõistetav, et elus edasi jõuda ja sotsiaalses keskkonnas toimida. Viimasel ajal kohtan aga aina enam kooliealisi noori, kes sellest vist küll kuulnud pole ja see pahandab mind nii, et tahaks lausa karjuda nende peale. Lootsin, et kirjutades sellest suudan aga rahulikumaks jääda ja ehk jõuab see ka sihtgrupile kohale.

Mind ajendas lõpuks kirjutama nimelt üks eilne juhtum Kristiine keskuses, kus neljane noortekamp (pakun, et nad olid 12-15-aastased) käruga ringi rallis - jutuhoos ja naeru lagistades sõitsid nad sõna otseses mõttes mul üle jala ja podisesid siis moka otsast "sorry". No kena-kena eksole, aga hetk hiljem trügisid nad mööda väga aeglaselt liikuvast vanaprouast ning viisaka "vabandust" asemel arvasid, et "kebi kiiremini, kõbi", on normaalne väljendus möödumissoovile.

See on vaid üks näide, kuid ainuüksi ühest nädalast võiks neid kirja panna pea kümmekond - sarnaseid hetki tuleb ette nii ühistranspordis, kohvikus kui tihedama käidavusega tänaval. Saan aru ju, et lõpuks on suvi ja saab end "vabaks lasta", aga see ei anna alust mölakas ju olla ja soppa igas suunas pritsida!

Kuulen, kuidas noored otsivad pidevalt suveks tööd ja tegemisi ja mul on üks soovitus neile: õppige viisakust! See pole nii hirmus, kui arvate ja võite uskuda, see aitab teid elus kaugemale, kui plärtsumine ja ebaviisakused, et olla teiste silmis cool.