Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

LOE KATKENDIT raamatust "Põrgu või paradiis": pöörased noored, salaelu, ohjeldamatu pidutsemine ja Tallinna ööklubid

 (25)

LOE KATKENDIT raamatust "Põrgu või paradiis": pöörased noored, salaelu, ohjeldamatu pidutsemine ja Tallinna ööklubid
Foto: kirjastus Hea Lugu

Loe katkendit Margot Müllersoni raamatust "Põrgu või paradiis"! Traagiline. Ilus. Naljakas. Aus. Valus. Räpane. Kurb. Lugu pöörastest noortest, salaelust, ohjeldamatust pidutsemisest ja Tallinna ööklubidest. See on kas maapealne põrgu või paradiis, igatahes see, millest tavaliselt ei räägita. Seekord räägime.

Osale ka auhinnaloosis ja võida endale päris isiklik "Põrgu ja paradiis"! Osalemiseks kliki SIIA!

Õppetund nr 1:
NIMI EI RIKU MEEST!
AGA NAIST VÕIB-OLLA KÜLL?!

Kätte oli jõudnud jälle üks täiesti TAVALINE & NÕMEREEDE, mil pidin ebaõiglaselt 8 tundi koolipingi orjuses PIINLEMA! Lisaks mängisin vahetundide ajal suitsulembelisele Pillele seltsilist (mis, muideks, käis mulle RÄIGELT PINDA)! Nüüd siis tekib lugejal küsimus, et kas Pille üksinda suitsetada ei osanudki, eks ole?! Oskas küll. Ma oleksin võinud vahetunni ka näiteks klassiruumis või koridoris veeta, aga see oli liiga riskantne, sest seal hängisid Bitching Mac Bitch & Shrek ehk teisisõnu Berit & Leena. Ma ei suutnud kuidagi tundi süveneda, sest peas vasardas ainult üks kinnisidee:

TAHAN MINNA ÖÖKLUBISSE!
TÄNA! NÜÜD!
& KOHE!

!!!!!!!!!!

Seotud lood:

Olin juba 16 & polnud erinevalt lõdva püksikummiga Beritist & tema sülekoer Leenast kunagi klubis käinud. Teadsin küll, kuidas nad sinna sisse saavad: Bitching Mac Bitch magas kõigiga & kõigega, mis liikus, & võin kihla vedada, et ka Terri turvamehega. Aga kui SEE krõhva Terri sisse saab, pean mina ka saama! Nui neljaks! MA PEAN KLUPPI SISSE SAAMA! Olen juba ikkagi 16! PIISAVALT vana! & mis siis, kui Berit polnudki ennast kanepist segi kamminud & rääkis tõtt, et ööklubisse saab täna ilma dokumentideta?! Ei, sellist juhust ei saa ju kuidagi kasutamata jätta! Pean selle ilmtingimata üle kontrollima, kindluse mõttes, või nii... Et KUI hoolega & truult Terri turvad siis oma töökohustusi täidavad või ei täida?! Lootsin, et äkki nad on pimedad & kurdid ka veel pealekauba! Võtsin taskust mobla & saatsin Simonale SMS-i.

Loe veel

Lähme täna ööklubisse Terr peole, dokumente pole vaja – KÕIK saavad sisse!
Vastust ei pidanudki kaua ootama:
Ok, tulen peale kooli sinu poole! Extremely excited! LOL!

Simona & mina olime bestikad juba 10 aastat, hoolimata sellest, et ta oli üsna naiivne, eluvõõras & lapsik.

Olles julgustust saanud Vana Tallinna liköörist, hakkasime kell kaheksa ennast klubi jaoks üles lööma. Mida selga tuleks panna & missugune meik teha? Pole ju klubides & pubides & üleüldse baarides varem käinud & sealset „moodi“ näinud.

P.S. HOIATUS:
Nüüd on siis lugeja jõudnud kohani, kus „pailapsed“
ehk alaealised tipsid limpsivad agaralt legaalset
(aga meile veel hetkel mittelubatud!) mürki
& üritavad tiineritena keelatud paikadesse sisse saada!
Aga ju me polnudki siis pailapsed, nagu välja tuleb...
Nii et kui lootsid siit raamatust leida ainult vagad
& viksid nunnadest noorukid,
siis on nüüd õige hetk lugemisest loobuda,
sest edasine tegevus ei sarnane mitte mingilgi määral
pailapse elustiiliga!

Seistes silmitsi oma elu esimese tõelise dilemmaga, turgatas mulle pähe idee, et võiks Lom’i meie klubi-pubi-tuurile kaasa kutsuda. Erinevalt minust & Simonast oli tema päris TÄISEALINE – oo, Tõotatud Paradiis, mis pidi kunagi ka meieni saabuma! Kusjuures minu ideevälgatus oli üks geniaalsematest, sest ilma Lom’ita oleksime oma igavat nunnaelu edasi elanud 4ever & ever & ever! Igatahes tegi Lom meile meigi & laenas lahedad hilbud.

Enne südaööd tellisime takso & sõitsime kolmekesi Terri. Lom maksis arve, astusin soojast taksost külma lumme HIRMKALLITE saabastega. Mu emal oli hea maitse! Sammusin imeilusate nahksaabastega uhkelt klubi ukse suunas, teksad olid minu omad & must sätendav pluus tuuri pandud Lom’i garderoobist. Sädelevad litrid & V-kaelusega pluus tundusid liiga kurjakuulutavalt paljastavad, aga Simona & Lom kinnitasid üheskoos, et JUST NIIIIIIIIIIIIII klubides käiaksegi. No,
HALLOOOOOOOOO – kust Simona seda teab? TEMA ei ole ju seal kunagi käinud?! Astusime Terri uksest sisse, Lom kõige ees. Küsis midagi turvameeste käest & tuli meie juurde.
„Täna on siin vene pidu!“ Minu & Simona ootusärevad näod vajusid ära. WTF?! Kuradi Bitching Mac Bitch Berit! Oleksin tahtnud talle tulist küünlavaha kurku valada, et oma valelikku keelt ei suuda hammaste taga hoida! „Aga võime ju RC-sse minna, täna esineb seal üks uus noortebänd,“ Lom’i ettepanek näis mõistlik olevat, seda enam, et valikut kui sellist meil ju EI olnudki. Tellisime uue takso & sihiks RC. Lomi tegi kiire kõne: „Hei! Oled sa täna RC-s? Mul siin paar sõbrannat tahaksid klubisse minna, noh, nii päris esimest korda... saad aru?!“ Olime Simonaga lootusrikkalt elevil. „Aaaa, sa täna polegi tööl RC-s. Hoopis S.O.S.-is, vä? Okei... aga on seal mingi ok bänd, vä? ... Aaaaa, no see tüüp on juba pandav raam.“ Esialgne RC vallutamise plaan oli asendunud üheainsa telefonikõne tõttu kompromissiga minna ööklubisse S.O.S. (nagu nimigi vihjab – on see väga-väga-väga-väga vanade inimeste klubi! AUSALT KA – mine uuri ise, kui ei usu)! S.O.S.-i uksest sisse astudes oli Lom jälle kõige ees, meie Simonaga tema seljataga.
Nägin suurt trükitähtedes silti letil:

SISSEPÄÄS ALATES

2 1 . E L U A A S TAST

Okei, mõni ehk võis arvata, et me oleme 18, aga 21?!

?! No way in hell!!! See ei lähe läbi! Mitte keegi ei usu seda! Ka siis mitte, kui ma terve päeva kirikus no umbes nii 200 000 korda Meie Isa Palvet loeksin. P.S. Ma pole, muideks, usklik. Oh ei! OMG! Mis nüüd saab? Tõotatud Maa tundus juba NII lähedal aga sekundiga kadus sootuks silmapiirilt! Simona näis muretult rõõmus. Nojah, TEMA on ju lühinägelik. Hea kui ta üldse turvamehigi nägi, Simona on ilma prillideta peaaegu pime! Vedas 100ga, et ema pika maani kasuka endale selga olin toppinud, sest jalad värisesid hullult & lootsin, et turvad seda ei märka. Mis siis, kui nad dokumenti küsivad? Mis siis saab???!!! Mis siis, kui nad mendid kohe välja kutsuvad? Siis on kõik pekkis & täiega fu*ked up! OMG! MY LIFE IS GONNA END!!!

Järgneva viie minuti võimalikud stsenaariumid:
1. Turvad ei lase mind & Simonat kluppi & siis me
peame häbistatult siit ära minema.
2. Turvad küsivad meilt dokumente, et veenduda meie
TÄISEALISUSES – mida meil (siililegi selge) POLE!
& kutsuvad mendid välja, kes viivad meid jaoskonda
uurimisele & küsitlemisele & siis helistatakse
vanematele & alles siis ÕIGE brainfu*k pihta
hakkabki...
3. Turvad küsivad dokumente, aga mina & Simona
jookseme minema (eeee, no Simona ilmselt mitte,
kuna tal ju prille ees pole. Simona ei näeks siis ka
mitte muffigi, kui UFO-d praegu oma taldrikuga
maanduksid).
4. Sõbranna jääb siia & tema nabitakse mentide poolt
kinni & pistetakse trellide taha, nii et tal silm
ka ei pilgu. Simona ilmselt isegi trellide taga ei
suudaks matsu ära tabada, et MIS JUHTUS!? &
kuhu mina kadusin?
5. Põgenen siit joostes oma ema killer- ehk hirmkõrgetel
kontsadel nagu Kass-Naine (kiirusel 100 km
tunnis) & elan happily ever after kuskil USA-s või
Kanadas, sest sealt mind juba EESTI mendid kätte
ei saa! ESS! Plaan B oli olemas!

Ühtäkki keeras Lom aga ennast meie poole, viipas käega & pilgutas naeratades silma: „Läksime!“ Ei suutnud kuidagi uskuda, et ma sain kluppi sisse!!! MA SAIN SISSE! OMG! Nii lihtne see oligi!!! Teadsin, et Lom tuleb kaasa kutsuda! Piletikassa juurest tuiskasime 100ga trepist üles garderoobi & seejärel ootas meid järgmine trepp ning alles siis terendas silmapiiril see Tõotatud Maa ehk PÄRIS ÖÖKLUBI! Tantsusaali jõudes selgus tõsiasi, et bänd oli juba laval. Siinsed inimesed olid NII vanad, NII loidude & tülpinud nägudega. Mina & Simona erinesime massist 200%. Meil mõlemal olid suud kõrvuni & mingit tähtsust ei olnud, kas bänd mängib või mitte. Me saime sisse! Ainult see oli oluline! Yay! „Lähen juua ostma,“ ütles Lom meist eemaldudes. & jookide all ei mõelnud ta limonaadi!
„Lähme tantsima,“ arvas seepeale Simona entusiastlikult.
„Okei, kui juba siin oleme, siis miks mitte.“
Mõni sekund hiljem olimegi tantsupõrandal. Peale pikka trügimist & nügimist võitlesin endale välja koha teises reas, otse laulja ees. Terve õhtu oli meil Simonga väga lõbus – tantsisime nii palju, et hakkasin juba kartma emalt „laenatud“ saabaste pärast. (P.S. Ema ei teadnud laenamisest midagi!) Äkki kulutan kontsad päris ära? Või näevad saapad nii jubedad välja, et ema saab kohe aru, et nendega hommikutundideni tantsu vihtusin like there’s no tomorrow?! Märkasin, et bändi solist oli päris huvitava välimusega & tema kõrval olev kitarrimängija oli ka nummi. Mõttes jagasin mehed juba meie vahel ära, 2:0 ikka minu kasuks, Simona näeb praegu kõike uduselt & mulle see sobis. Solist vaatas konkreetselt hetkeks minu poole & siis võpatas, nagu oleks just kummitust näinud. WTF?! Seejärel aga silmitses mind ainiti päris kaua. Tuttav pilk, olen seda varemgi kohanud, koolis muusikaõpetajalt. Ta oli üks väheseid NOORI meesõpetajaid meie gümnaasiumis & kuratlikult atraktiivne (täpselt Ian Somerhalderi koopia)! Tihti võitlesin sooviga sammuda mussaõpsi kabinetti mingil äärmiselt kahtlasel ettekäändel & uks lukku keerata ning edasi peaks kõik juba lihtne olema...

Nimelt oli mul plaan:
a) mussaõps ära võrgutada või
b) rape’ida, kui esimene variant ei peaks vedu võtma!

Õppetund nr 2:
GÜMNAASIUMIS LOENGUT PIDANUD NAISJURIST RÄÄKIS,
ET EESTI KRIMINAALSEADUSTIK EI TUNNISTA
MEESTE VÄGISTAMIST.
NIISIIS: YOU GO GIRLS!!!
YAY!!!

Muusikaõps hakkas mind eriliselt tähele panema pärast seda, kui pidin talle ühe kontrolltöö suuliselt järele vastama. Nimelt olin haige, kui klassikaaslased kontrolltööd tegid & iga fu*king töö peab ju järelevastatud olema! & nõnda ma siis vastasingi – pärast tunde, üksinda tema kabinetis. Huvitav, kus lastekaitse siis oli?!?!?! Mitte et mind oleks vaja kaitsta olnud. Otse vastupidi! MINUL olid ju kurjad plaanid, millest õpsil polnud halli aimugi. Võib-olla oleks õps ise hoopis kaitset vajanud!?

Mussaõps oli ilgelt nummi & see oli üsna segav faktor minu jaoks:
a) muusikatundides.
b) mussaõpsi läheduses viibides.
c) Koolis mussaõpsi märgates.

Tihti unistasin muusikatunnis sellest, et taas vastan õpsile mingit tööd järele. Tema kabinetis.

Oleme kahekesi & siis ma:
1. Lükkan käega raamatud laualt maha.
2. Kraban õpetaja lipsupidi raudsesse haardesse.
3. Tõmban oma pikad juuksed patsikummist lahti &
need lendlevad ahvatlevalt aegluubis just nagu filmis
– olen sel hetkel sama võrgutav nagu Megan Fox.
4. Kõik õpetaja kõhklused KAOVAD.
5. Surun õpsi selili lauale & rape’in ta ära. Kusjuures
seadus on siinkohal minu kasuks!

„Sul on aastahinne nelja & viie vahel.“ Mussaõps vaatas mind ainiti & kaua, seejärel küsis leebemalt: „Mis sa hindeks tahad saada?“ „Ma ei tea,“ vastasin nagu paile & tagasihoidlikule õpilasele kombeks.
Mussaõps silmitses mind veel ühe pika viivu & nii ma oma aastahindeks viie saingi. Olin muidugi tublisti õppinud ka, teadsin täpselt, kes muusikutest oli gangreeni surnud & kes mitte! Enne mind oli just Pille vastamas käinud sama kontrolltööd. Tema ei sooritanud seda isegi mitte kolmandal katsel. Mul polnudki eriti raske oma teadmistega hiilata. Väga raske oli keskenduda, olla õpetaja leegitseva pilgu all, kui ta küsimustetulvaga lõputult piinas & piinas & PIINAS! Kuulsin nii selgesti, kuidas Blacky taustaks laulis: ÄRA PIINA MIND! Aga sellest hoolimata
õpetaja muudkui PIINAS & PIINAS!!! NIIIIIIIIIIIIIIIIII ülekohtune!!! Eks ole!

Olin mõneks ajaks mõtetesse uitama jäänud, aga kui taas maa peale tulin, silmitsesin korraks solisti. Ta vaatas IKKA veel mind. Kas Stiven oli kogu selle aja mind PASSINUD? Tundsin end selles riietuses veidi ebamugavalt, klubisse saamiseks oli „digimuutmine“ aktsepteeritav, aga nõnda jõllates kohtles solist mind seksuaalse objektina lihaturul & see mulle ei meeldinud! Me pilgud kohtusid, olin vihane & mõtlesin, et mille hea pärast tal on vaja mind passida IKKA VEEL & endiselt? Solist muigas. (Või nii, minu ärritus tegi talle nalja!) Vaatasin Simona poole, tema aga tantsis NIIIIIIIIIIII ennastunustavalt. Sõbranna polnud pilkude mängu märganudki. Nojah, kuidas ta saigi seda poolpimedana teha?! Vaatasin, kuidas Stiven oma kidral tinistas, olin sellest lummatud! Olin alati soovinud, , et oskaksin mõnda muusikainstrumenti mängida. Aga kõik lõppes fiaskoga: ema keeldus kuulamast mu „imelist“ viiulikääksutamist. Ta nimelt kannatas unepuuduse käes juba mitmendat kuud. Väidetavasti sellepärast, et mängisin viiulit ainult siis, kui ema magas. See oli aga täiesti juhuslikult alati nii! Ei no päriselt ka! Ausalt kohe! Vaatasin klubis ringi. Enamik inimesed olid siin neljakümnendates & veelgi vanemad. Meie Simonaga paistsime, erinevalt teistest, päris hästi silma. Solist otsib ehk üheööseiklust, mis on sobilik mõtlemisvõimeta täna-siin-homme-seal-liblikatele. Mitte aga mulle! Alles nüüd meenus, et olime Lom’i täiesti üksinda jätnud.
„Simona,“ karjusin täiest kõrist üle muusika & rahva. „Ma lähen Lom’i juurde.“
„Oota, tulen kaasa,“ oli sõbranna kohe minuga ühel nõul.
Bänd lõpetas peagi esinemise, aga minu uus pidude- & klubiderohke elu oli ALLES ALGAMAS...

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare