Linnainimesele võib ju tunduda, et maal ongi suvel mõnus. Rohi, päike, heinamaa ja mida kõike muud need linnavurled taga ajavad. Meile on aga reaalsus teine. Noorel inimesel ei ole maal MITTE MIDAGI teha. Päriselt ka, ühel hetkel muutub see suurepärane linnulaul tüütuks, rattaga järve äärde sõitmine ammendab end ja igal õhtul laululavale kogunemine ning seal longero libistamine ei ole ka enam teab mis uudne nähtus.

Kas maakoha noortel ei olegi siis suviti muud võimalust, kui tasuta vanaema peenraid rohida ja siis pärast sõpradega end mäluauku juua? Paraku küll.

Seega palungi siinkohal tööandjaid ja kõiki teisi, kellel on mingigi võimalus meie elusse panustada — looge meile võimalusi. Suveks töökäsi otsides pange kuulutused ka väikekohtade poodidesse. Praegu käivad raha teenimas ainult need, kelle perel/sugulasel mingi ettevõte, kuhu noor sisse sahkerdatakse. Asi seegi. Aga mis meie, teised, tegema peame? Malevakohad on ammu tallinlaste poolt täidetud..