Millest etendus räägib?

Linda: Inimestevahelised suhted on alati komplitseeritud olnud ja tükk toob fookusesse ühe aspekti, mis elu vahel keeruliseks teeb. Näidendi tegelane Mac kardab kohtuavalt haiget saada, seega ta ei lase endal kellessegi armuda, veel vähem tüüpi, keda ta enda arust läbi näeb. Ta on endale pähe võtnud, et ta peab karjääri tegema ja ta ei tohi lasta kellelgi seda segada. Ja mõeldes tagasi oma kooliajale, mõtlesin ma samamoodi. Ma arvasin, et kahte asja korraga ei saa. Vahel ei saagi ja antud juhul ei saanudki. Tükis aga, nagu lõpus välja tuleb, on see lihtsalt hirm, mis takistab tüdrukul armuda ja näha, et poiss siiralt teda armastab.

Priit: Tükk on ülesehitatud vanale heale klassikalisel mehe-naise konfliktile, kus mõlemad tahavad sama asja, aga räägitakse üksteisest mööda! Peategelasteks on kaks iseseisvat elu alustavat noort inimest. Ülikoolis käimine, vanemate rüpest lahtimurdmine, armastusest arusaamine on need küsimused, millega peategelased tegelevad! Kui rääkida, et milliseid stereotüüpe nad esindavad siis tegemist on nais- ja meesklišee kogumikega. Naine kui ratsionaalsem ja kalkuleerivam/ettemõtlevam olend ning mees kui spontaansem, äkilisem ja tormavam olend!

Kuidas ise oma tegelaskujuga samastud? 

Linda: Tegelaskujuga samastun nii, et tegelane on päris inimene, päris tunnetega ja mõtetega inimene nagu minagi.

Priit: See tükk tuletab mulle meelde keska lõppu ja ülikooli algusaastaid! Piir mida inimene kogeb, kus ta teatud mõttes vastutab iseenda eest, aga suuri kohustusi veel õlgadel ei lasu. Aeg, kus elatakse päev korraga ning otsitakse suuri tundeid/ettevõtmisi/emotsioone!

Miks peaks üks noor inimene minema seda etendust vaatama? Missuguse elamuse see tükk pakub?

Linda: See lavastus on kindlasti kõigile, kes alles armumas või kes kunagi armunud on olnud. See on põnev aeg ja samas ka hirmutav, sest keegi ei ütle ju sulle kunagi otse välja, mida ta tunneb, vaid kõik käib vihjete ja kehakeele abil ja seda tuleb õppida lugema. Lavastuses on väga palju elu sisse kirjutatud ja näitekirjanik on suurepäraselt selle ka kõik heaks naljaks pööranud. Esialgu võib tunduda, et lavastus on tavaline noortekomöödia aga ma isiklikult arvan, et seal on ka piisavalt traagikat, et sellest sünniks üks mõtlemapanev teatriõhtu. Tuleb väärtustada seda mis on, siin ja praegu. Ja muidugi saab väga palju ka naerda! Naer on oluline.

Priit: Ma arvan, et sellist naerdasaamist ja helgust on argipäeva vaja! Ja kui on aega ning tahtmist, siis suvel teatrikülastus on tore ettevõtmine!

Miks peaks üldse teatris käima?

Linda: Teater võiks meile midagi õpetada ja vahel peab teater meile näitama elu ennast, et meid õpetada. Mina loodan õppida iga päev midagi uut, sest paigalseis on paigalseis.

Etendused toimuvad 29. ja 30. juunil ning 1. ja 2.juulil Tallinnas Vaba Lava Teatrimajas. Suve lõpus mängitakse seda ka Ohtu mõisa teatrisaalis (7. -30. augustini)