Vastab Amori nõustaja:

Enesehinnang puudutab meid kõiki igal eluperioodil. See võib sõltuda sellest, kus me parasjagu oleme, mida me teeme, kes on meie ümbruses, kui keerukas on olukord, kas meil on vajalikud teadmised, kogemused, oskused, et olukorraga toime tulla, jne. Enesehinnang sõltub suuresti ka meist endist, kuidas me parasjagu tunneme, kuidas me mõnele situatsioonile reageerime, kas me oleme positiivselt või negatiivselt meelestatud. Kõik see võib muutuda hetkeliselt. Kui me saame hea hinde või hea tulemuse tunneme me end hästi, tihtipeale ka uhkelt, et me oleme midagi saavutanud ja meie enesehinnang muutub kõrgemaks. Kui me aga saime loodetust madalama hinde või ei saanud omale seatud eesmärkidega hakkama, siis võib meie enesehinnang kõvasti langeda ja me võime end tunda kurvana ja isegi masendunult. Sama kehtib ka teiste inimestega suhtluse puhul. Kui meie sõber või sõbranna jagab meile komplimendi, näiteks „Sa näed väga hea välja täna“, „Sul on ilus kleit“, „Mulle meeldib Sinu soeng“, siis me tunneme end hästi. Kui me aga satume mõne negatiivse kommentaari osaliseks, näiteks „Mis Sul täna seljas on, see ei sobi Sulle“, siis meie enesehinnang muutub madalaks ja me hakkame ka endast halvasti mõtlema ja tihtipeale teise inimese arvamusega nõustuma, näiteks „Neil on õigus, mul ei ole tõepoolest kena riietus täna seljas“, mis aga ei pruugi olla tõsi, sest meile ju meie riietus meeldib.

Mõned inimesed on oma loomu poolest tugevad ja nad ei lase end teiste kommentaaridest või läbikukkumistest segada, aga mõned inimesed on väga mõjutatud sellest, millised on nende saavutused ja sellest, mida teised ütlevad. Neid inimesi võib eristada kui ekstraverte ja introverte: ekstraverdid on justkui välismaailmasse pöördunud, nende inimeste jaoks on suhtlus esimesel kohal ning tihti võivad nad olla head suhtlejad, esinejad, näitlejad, sest neile meeldib rääkida, esineda ja nendest võivad saada ka tulevased juhid. Introverdid on aga sisemaailmasse pöördunud ja nemad on tihtipeale intelligentsed inimesed, kes veedavad palju aega mõeldes, luues, kirjutades ja tulles välja lahendustega tõsistele probleemidele. Introverdid eelistavad olla omaette, näiteks raamatu, muusika või kodulooma seltsis, pigem kui sotsiaalsetel üritustel ja veeta aega teiste inimestega. Mõlemal nendest võib olla nii kõrge kui ka madal enesehinnang aga see, kuidas nad olukordadega toime tulevad sõltub peamiselt nende inimtüübist ja isikuomadustest. Me võime oma enesehinnangut kontrollida, kuna see, kuidas me asjadesse ja situatsioonidesse suhtume ja kuidas me neile reageerime oleneb täielikult meist. Näiteks kasutades ülaltoodud näidet kui keegi kommenteerib meile riietust, siis meil on võimalik reageerida kahel viisil: kas me laseme end sellest häirida või mitte, kui me ei lase, siis see ei mõjuta meie enesehinnangut, kui see aga häirib meid, siis meie enesehinnang langeb. Tähtis on jääda enesele kindlaks ja usaldada iseennast, kuna ainult meie ise teame, mis on meile kõige parem. Õpetaja soovitas Sul rohkem teistega rääkida, aga see ei pruugi olla alati nii lihtne, nagu oled ka ise välja toonud, eriti siis kui oleme pigem introvertsemad inimesed kui ekstrovertsemad. See kõik on normaalne, kuna me oleme täpselt sellised nagu me oleme ja me oleme ainulaadsed ja unikaalsed. Meile ei pruugi meeldida sellised asjad nagu teistele ja see ei pea ka nii olema. Tähtis, et me leiaksime just sellised tegevused, just sellise keskkonna ja just sellised inimesed, mis/kes teevad meil tuju heaks ja kus/kellega meile meeldib oma aega veeta.

Loodan, et sain oma vastusega Sulle kasuks olla! Soovin Sulle enesekindlust, eneseusku ja kauneid hetki!