Noore neiu mure: arvan, et mul on alaväärsuskompleks, aga ei taha seda tunnistada
Tere. Ma olen 17-aastane tüdruk. Mul on selline mure, et ma olen teiste sõnade järgi ilusa välimusega tüdruk, olen keskmisest kõhnem ja õpin koolis ainult headele hinnetele,ei suitseta, ei joo ega käi pidudel erinevalt oma lähisõpruskonnast. Paljud ütlevad mulle, et ma olen see 'ideaalne' vanemate laps. Kuid ma tunnen sisemist viha, ma olen väga negatiivne inimene (st. kui asi on keskmine või alla selle, siis minu jaoks on see kole ja jääbki selleks). Ma vaatan teisi tüdrukuid ja näen vaid seda, et kes on paks, kes on kole, kellel on kole nägu jne... Väheste kohta ütlen, et on ilus. Olen väga valiv, ei suuda inimestes ilu leida. Arvan, et mul on alaväärsuskompleks, kuid ei taha seda tunnistada. Kuidas ma saaksin oma suhtumist inimestesse muuta, ma ei taha olla selline, kes näeb ainult halba. Kuidas ma saaks muutuda paremaks inimeseks. Ma tõesti tahan, kuid ei oska end ise aidata. Kuidas tõsta enda enesehinnangut?
Vastab Amori nõustaja:
Kirjutad enda kohta, et teised peavad Sind ilusaks ning et oled justkui see ideaalne vanemate laps, kes õpib headele hinnetele ning käitub korralikult. Kuid ütled, et pead ennast negatiivseks ning et tunned seesmist viha. Oled valiv inimeste suhtes ning Sul on raske leida inimestes ilu. Sooviksid muuta oma suhtumist inimestesse ning tõsta oma enesehinnangut.
Kõigepealt sooviksin välja tuua selle, kuidas Sa endasse suhtud. Kas Su tuju muutub, kui oled mõnes ülesanded saavutanud vähem kui lootsid? Kas Sa teed asju enda jaoks või teiste jaoks (nt õppimine)? Kas Sa kardad, et teised (nt Su vanemad) võivad Sinus pettuda, kui Sa ei saavuta selliseid tulemusi nagu nemad ootavad? Kas Sa tunned ennast ilusana? Sa oled tõeliselt tubli, et õpid ning saavutad häid hindeid, sest selleks on palju vaja pingutada ning mulle tundub, et sooviksid oma elus veel palju saavutada, mida Sa kindlasti ka teed. Kas oma praegust elu vaadates oled Sa õnnelik? Kas Sa oled rahul erinevate aspektidega oma elus (nt õpingud, pingutused, saavutused, hinded, pere toetus, sõbrad ja nendega koos vaba aja veetmine, välimus) või on miskit, mis Sind häirib? Kui Sa selle üle natuke mõtiskled, siis ehk leiad midagi, millega Sa ei ole rahul või mis Sind häirib. See võib olla üks põhjus, millest negatiivsus tekib – Sulle ei meeldi mõni olukord või ehk leiad, et midagi peaks Sinu elus muutuma.
Teisena sooviksin välja tuua kaalu, kuna mainisid, et oled keskmisest kõhnem. Sooviksin siinjuures öelda, et peenem ja kõhnem ei tähenda alati tervislikum ning parem. Tähtis on, et kaal oleks tervislik, st normaalpiires (s.o. kehamassiindeks 19-25). Muidugi võib kaal olla normaalkaalust suurem või väiksem, kuid normaalkaal on antud soovitusena, kuna selles kaalus ollakse kõige suurema tõenäosusega tervisliku kaalu juures. Samuti tuleks teadvustada, et kaal ei määra kellegi ilu. Keskmisest kõrgema kehakaaluga inimene on sama ilus kui normaal- või alakaalus olev inimene ning kehakaal on vaid number. Sageli on välimus inimeste jaoks tähtis ning seda ka arusaadavalt, kuna me saame välimuse kohta esmast infot inimese kohta, aga siiski on olulisemad inimese mitte-füüsilised parameetrid, näiteks iseloom, käitumine, huvid, mõtted, pürgimused, jm. Kena, ilusa ja hoolitsetud välimusega inimene ei pruugi olla huvitav või tore inimene, samas kui vähem atraktiivne inimene on huvitav, intelligentne ja sõbralik. Seega me ei saa inimesi valida nende välimuse järgi, vaid ikka neid tundma õppides.
Kolmandaks sooviksin peatuda sellel, kuidas Sa saaksid oma suhtumist inimestesse muuta. Sa ei ole kindlasti halb inimene, et Sa teisi inimesi tähele paned ja nende kohta mingisugust arvamust omad ning Sa ei peaks ka nii enda kohta mõtlema. Tegelikult on ju mingil määral tore, et Sa oma mõtteid ja arvamusi teadvustad, sest nii saad Sa neid ka muuta. Arusaadavalt teeme me inimeste kohta kiireid järeldusi peamiselt nende välimuse tõttu, sest me paneme seda tähele kõige esimesena, näiteks kas nad on hoolitsetud, kas neil on meik, mis riideid nad kannavad ja kuidas nad välja näevad. Meil kujuneb inimesest esmamulje, mis küll võib hiljem muutuda, kui inimene hakkab rääkima, oma arvamust ja mõtteid väljendama ning kui õpime neid paremini tundma. Aga miks on nii, et näed vaid teistes seda, mis ei ole nii hea? Võib-olla on tegu võrdlusega või ehk teed välimuse põhjal põhijäreldused inimese kohta, mida on raske hiljem muuta (nt et vähem hoolitsetud või vähem kenama välimusega inimene ei ole nii tore)? Ehk võiks alustada sellest, kui inimesi vaadates paned küll tähele, kuidas nad välja näevad (see on paratamatu), aga ei tee nende kohta järeldusi (ilus, kole, jm). Kui teadvustad, aga ei hinda on tehtud juba esimene samm. Miks mitte proovida sunnata oma mõtteid sellele, et Sa ei teeks inimeste kohta järeldusi nende välimuse põhjal. Nagu juba mainisin, siis paratamatult me paneme tähele, kuidas keegi välja näeb, aga me ei tohiks teha nende kohta järeldusi näiteks, et kuidas nad inimestena on (toredad, sõbralikud või vastupidi). Pigem võib ehk hakata tähele panema pisikesi detaile nende kohta, näiteks mulle meeldivad selle tüdruku stiil, või tolle tüdruku kott, juuksed, riietus, jne. Selline väike tähelepanek hakkab tasapisi nihutama Sind negatiivsusest eemale ning hakkad nägema järjest rohkem ilu teistes inimestes.
Lõpetuseks küsisid, kuidas tõsta enda enesehinnangut. See on tõepoolest üks raske, kuid oluline küsimus. Sageli me peame oma keha, kehakaalu ja –kuju enda enesetunde ja –hinnangu aluseks, st kui keegi on rahulolematu oma kehaga võib tal olla ka madalam enesehinnang. Aga kas keha ja välimus on inimese puhul kõige olulisemad? Me oleme tänapäeva sotsiaalvõrgustiku maailmas niivõrd ülekoormatud igasugustest moepiltidest, ilusatest (ja kõhnadest) modellidest, dieetidest ja erinevatest viisidest ja võimalustest, kuidas oma keha muuta ning kõik need – stiiliajakirjad, meigitooted, dieediprogrammid – on äri eesmärgil, sest see müüb! Inimesed on niivõrd rahulolematud sellega, kuidas nad välja näevad, et nad on valmis tegema päris palju selleks, et oma välimust muuta. Aga miks? Sest nad arvavad, et oma välimust muutes on nad ka rahulolevamad oma kehaga. Tegelikkuses ei pruugi see nii olla, kuna välimuse ajutine muutus (näiteks juukselõikus) on midagi, mis muudab meie tunnet endast ja oma kehast ainult ajutiselt paremaks. Seejärel langeme ikkagi samasse kohta tagasi mõeldes, et tahaks veel midagi enda juures muuta ja alles siis olen oma kehaga rahul.
Oma rahulolu välimusest ja enesehinnang käivad käsikäes ning seetõttu on oluline hakata end oma kehas hästi tundma. On muidugi tore ja meeldiv kuulda, kui keegi teine ütleb meie kohta, et me näeme ilusad välja ja meile sobib see soeng või riietus, aga miks me niivõrd hoolime, mida keegi meie kohta arvab, miks me ise ei võiks otsustada ja järgida seda, mis meile kõige rohkem meeldib? Siin on tegu tõeliselt tugeva mõtteprotsessiga, kuna ennast tuleb õppida armastama. Me peame hakkama enda juures hindama asju, mida me hästi teeme, milles me head oleme, mida meile meeldib teha, kuidas meile meeldib välja näha, mida meile meeldib kanda, jne. Me elame enda jaoks ning meie elu on meie kätes. Seega selleks, et oma enesehinnangut tõsta, tuleb esmalt vaadata enda sisse ning tabada ära, mis on madala enesehinnangu põhjusteks ja mõelda, kuidas saaks seda muuta. Samuti on meil komme oma õnne edasi lükata, st me arvame, et oleme õnnelikud siis, kui saame selle saavutatud või siis, kui ostame selle või siis, kui tutvume sellise ja sellise inimesega, aga see tulevik ei ole veel käes. Meil on siin ja praegu olemas ainult käesolev hetk, mis on ainulaadne ja mis ei kordu iial, seega tuleb meil hakata tundma rõõmu praegusest hetkest, praegusest tegevusest, praegusest elukorraldusest, praegusest välimusest. Selle arusaamiseks ja teadvustamiseks võib küll minna aega, kuid lõppude-lõpuks on see nii palju väärt, kui me tunneme rõõmu oma elust ja kõigest, mis meie sees ja ümber toimub.
Loodan, et said oma küsimustele vastused ning soovin Sulle kõrget lendu, saavutusi, positiivsust ning iseendasse armumist!
