Kohati on mul siiski tunne, et äkki ma olen mingitsorti pervert või midagi, ahistan noort poissi, kuigi tema tahab mind täpselt samamoodi.

Olen ka keskmisest nägusam ja näen noorem välja. Ma tunnen end hinges 16-aastasena ja sellepärast mind tõmbadki selleealiste poole, endast vanemaid ei suuda vaadata. Kas selline suhe võib ka püsima jääda? Maria, 24.

Dr Noormann: Sellel suhtel võib olla romantiline olevik, kuid tuleviku kohalt ei julge ma nii optimistlik olla. Sina oled õitseeas noor naine, tema noor alles kujunev nooruk ning tema sellise tipus õitsemise ajad on kaugel ees. Kardan, et sina ei suuda teda sellisena, nagu praegu oled, järele oodata.
Stereotüüpse "tänavapsühholoogia" järgi on naine kõige naiselikum , ehk saavutanud oma füüsilise, emotsionaalse ja võluvaime kõrgtaseme siis, kui tema vanus kirjutatakse kõige ümmargusemalt - 33. Mees olevat selle hinnangu järgi mehelikult samasugune kõige kandilisemalt kirjutatavas vanuses - 44. Loomulikult pole see teaduslik reegel ja ka sel elutarkuslikul tähelepanekul on kindlasti erandeid. Kuid mõtlemapanevat on selles küll.

Sinu tunnete aluseks on kindlasti ka emainstinkt ja suhetes domineerimise vajadus, mida sa ise ehk ei märkagi. Teda köidab aga sinu naiselik oskus tema kogenematust mitte märgata ja mitte pahaks panna. Nii tõmbab mingil eluetapil enamus poistest vanema naise poole, kelle käest elukogemusi otsida, et neid siis endast nooremate peal kasutada.

Kui kaua sinu noormees tahab olla vanema naise poolt juhitud, otsustatav ja määratav? Ja kui enam ei taha, mis siis saab? Kui ta õpib spekuleerima ja olukorda ära kasutama, pead tema kinni hoidmiseks hakkama teda ümmardama, tema soove täitma. Kas sa taluksid sellist võimalikku tulevikku?

Jaga
Kommentaarid