Kas sügis mõjub meeste ja naiste tundeerksusele erinevalt?

Mure: Lugesin teie vanemaid kirju ja leidsin teie väite, et praegu, sügiskaamose ajal on ülekaalus negatiivsed emotsioonid, et tülid lõppevad traagilisemalt ja tark inimene sügisel üldse armuda ei tohiks, sest siis oleme selle tuleviku suhtes kriitilisemad ja eelarvamuslikumad.

Enda kohta ma seda küll öelda ei saa - olen praegu, keset kõige tuntavamat kaamost kraest sokkideni armunud. Aga minu ülikoolikaaslane - see tüdruk kelle lähedust vajan ja otsin - ütleb, et tal pole praegu armastusega tegelemiseks õige aeg, ootame kevadet, eks siis näib. Kas saab nii olla, et sügis mõjub meeste ja naiste tundeerksusele erinevalt ja kui nii, millal siis tüdrukutel see õige aeg armastusega tegeleda kätte jõuab? Urmas, 20.

Dr. Noormann: Inimesed näivad või arvavad end elavat kella, kalendri, sessioonide, õppeveerandite, tööplaanide järgi. Tõsi, inimareng on meid selles suunas kallutanud. Kuid miljoneid aastat arengut on meisse jätnud jälje ka looduslikest tsüklitest. Talveund magavad loomad koguvad endale aru andmata naha alla talvevarudena rasva ja meilgi on kaalulangetamine sügiseti tunduvalt vaevalusem, kui kevadel. Jänesed vahetavad karvavärvi, meiegi päevitume ju ka ikkagi suvel.

itsed ja põdrad indlevad ikka ühel ja samal ajal ning paljud inimesedki väidavad täie veendumusega, et sügisel valmistub ka nende sisemine tundeamaailm talveuneks ning uusi lähisuhteid looma ei kiirustata. Nii et ka inimestel pole olnud võimalik oma endokrinoloogilist süsteemi täielikult "restartida". Kui võrrelda ainult meeleolude erinevust sügiseste ja kevadiste, näiteks aprillikuiste vahel, on see vist lausa igal inimesel märgatav. Loomulikult on see seotud ka elukohaga planeedil. Nagu on saanud mõistetavaks "geokulinaaria" ehk seos elukoha ja ainevahetuse vahel, on ilmselt olemas ka "geoendokrinoloogia" - meie juhtivate näärmesüsteemide erinev talitlus eri paigus maakeral.

Kindlasti on see seotud ka meie geneetiliste "programmfailidega" ning ka rahvuslike ja sooerisustega, nii palju, kui meil neid uskuda lubatakse. Jaapani kohta, näiteks, sattusin lugema, et kõige õnnelikumalt pidavat jätkuma kevadel kirsside õitsemise ajal tekkinud armastus ja õnnelikumaks pidavat saama kevadel sündivad tüdrukud ja kõige tegusamaks talve teisel poolel sündinud poisid. Ka horoskoobid pakuvad eri tähemärkides sündinutele umbes samasuguseid erinevaid omadusi. Kes tahab, see usub ja kes tahab uskuda, see palju ei eksigi. Nii et vähemalt argikäitumises ei taha me kuidagi oma looduslikust käitumisest loobuda ning teaduski ei kiirusta seda valeks tunnistama.

Aga nüüd sinu kirja sõnasõnalise küsimise kohta. Sina räägid armumisest, mis on (romantika surm küll) aga siiski näärmete eriseisund. Sinu armastatu räägib armastusest kui tegevusest, milleks tal aega polevat. Armumine on organismi pinge, kuigi positiivne ja armastamine kui armastusega seotud tegevus (let`s make love - inglise keeles, armatsemine - armastuselaadne tegevus - eesti keeles) on selle tunde füüsilise ekvivalendina samuti stress. Nii ei näe ma teie suhtumises teineteisesse põhimõttelist vastuolu või sobimatust, mis eeldaks solvumist või kontaktide katkestamist. Ehk on veidi hirmutavam see, et tema armastust kui tegevust on võimalik muutumatuna edasi lükata, sinu armumine kui näärmete talitluse eriseisund võib ilma lisastimulatsioonita pigem raugeda või praktikute keeles: tunded võivad hakata jahtuma.