Kuidas olla ja mida teha, kui isegi õpetaja ütleb, et demokraatlikus ühiskonnas tuleb enamuse tahtele alluda?

Mure: Tulin sügisel uude linnakooli 10. klassi. Siin on klassijuhataja, kes ütles, et kõik otsused klassis tehakse demokraatlikult hääletades. Aga tegelikult on klassis kamp tüdrukuid, kes kõik otsustavad. Nii otsustati, et kukepidu tehakse nii, et kõik on koolis pesuväel. Minu arvates on see labane, kuid hääletamisel oli minu poolt ainult üks tüdruk ja õpetaja ütles ka, et tema arvates on see labane, aga kui demokraatlikult on nii otsustatud, siis on see õige. Sel päeval ma kooli ei tulnud ja see teine tüdruk ka.

Nüüd tahab see kamp korraldada jõuluks glamuuripeo koos koolipulmadega, kus paar peab kõigi nähes tegema seda, mida päris pulmas tehakse. Ning nad valisid, et mina pean pruut olema ja peigmees on mulle kuni pulmadeni üllatus. Nad hääletasid ja kõik tüdrukud olid poolt. See üks tüdruk, kes alguses minu poolt oli, hääletas ka poolt. Poisid hääletasid ka, aga ma ei tea, mida seal otsustati.

Kuidas olla ja mida teha, kui isegi õpetaja ütleb, et demokraatlikus ühiskonnas tuleb enamuse tahtele alluda. Ta vist teeb kogu aeg nii, et sellele kambale meeldida. Kui see kõik mulle ei meeldi, kas pean siis kooli vahetama? Miks ma pean enamuse tahte järgi tegema seda, mis on lauslollus või mis mulle ei meeldi?

Ma ütlesin, et küsin Teie käest nõu. Aga nemad ütlesid, et siis hääletavad nad mind aasta lõpuni põlgusse, See tähendab, et keegi ei tohi minuga rääkida. Meil on praegu üks poiss valetamise pärast põlguses, keegi ei tohi temaga rääkida ja õpetaja teab ka sellest. Kas nii on õige? T., 16.

Dr. Noormann: Ühiskonna demokraatlikus otsustuses pole enamuse tahe otsustav mitte selle pärast, et enamusel peaks siis olema rohkem tarkust koondunud, kui vähemusel, vaid kahjuks selle tõttu, et enamusel on rohkem jõudu kui vähemusel. Aga nagu ühiskondade areng on näidanud, on kõige ohtlikum rumal jõud. Nagu ühiskonnas, nii kooliski. Tarkuste ja rumaluste liitmisel on parimal juhul tulemuseks ikkagi vaid üks tarkus, mis ei pruugi olla parem vähemuse omast, jõudude liitmisel tekib aga enamuse ülijõud, mida vähemusel olla ei saa. Sellisel juhul töödeldakse vähemust mitte tarkade argumentidega, vaid massi ja jõuga. Ilmselt oli see nii ka tüdrukuga, kes algul julges vastu hääletada. Hirm jõu ees osutus tugevamaks kui hirm rumaluse ja ebamugavuse ees.
Praegu räägitakse aga palju vähemuse õigustest ja vajadusest vähemusega arvestada. Eriti siis, kui otsustus puudutab vähemuse õigusi ja olukorda.

Kui sinu klassijuhataja opereerib nii vabalt filosoofiliste ja politoloogiliste väljaütlemistega, peaksid paluma luba kutsuda klassi ette rääkima ja vaidlema mõne asjatundja ka väljastpoolt kooli, kes sedalaadi vastuolusid seletada ja lahendada suudab. Kui sind karistatakse sedalaadi "põlgusega" on see koolikiusamine ja peaks kuuluma ka kooli juhtkonna pädevusse lahendada.