Me maailmavaated, arvamused, iseloomujooned, huvid - kõik on täiesti erinev. Tihti tülitseme, sest pole asjadega ühel nõul. Kasvõi selles, et mis minu meelest on poisi kohustused tüdruku ees ja mis minu kohustused tema ees, kumbki me nii ei arva, et see peaks nii olema ja siis ongi väga raske olla sedasi koos. Kas peaksin poisiga koos olema armastuse pärast ja teades, et me jäämegi tülitsema, või minema lahku, sest me oleme täiesti erinevad ja ei klapi? Kas tähtis ongi ainult armastus? Kas meie erinevused võivad saatuslikuks saada? Astrid, 17.

Dr Noormann:
Armastus sunnib teid käest kinni hoides teineteise silma vaatama. Sisuliselt vaatate siis ju ei suundades. Aga sobivus tekib siis, kui suudate käest kinni hoides ühes suunas vaadata.
Eriarvamus ja erimeelsus pole üks ja sama. Arvamused võivad olla ja jäädagi erinevaks - see on teadmiste rida. Nende üle võib arutleda ja vaielda, kuid tülide põhjuseks olla ei tohiks. Erimeelsus on hoiakute, kõlbluse, kasvatuse ja tihti ka ellusuhtumise küsimus ning mõjutab käitumist. Kui teie armastus, mille mõte väga ratsionaalselt võttes ongi sobivuse loomine, erimeelsusi ületada ei suuda, siis lähete varem või hiljem kas tülitsedes või rahumeelselt ikkagi lahku.

Jaga
Kommentaarid